Eesti veekogusid ohustavad enim jätkuvalt põllumajandus, reovesi ja raskemetallid
Ehkki Eesti vete seisundit peetakse Euroopas üheks paremaks, on kodumaisteks ohuallikateks siiani põllumajandus, reovesi ja aastate jooksul setetesse talletunud raskemetallid. Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest on halvas seisundis 57 ja väga halvas seisukorras 3 veekogu.
Viimastel aastatel on Eesti vete elustikku ja keemilisi näitajaid uuritud väga põhjalikult ja see on andnud selgema pildi nende seisundist. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on aastatel 2012-2014 on 72 veekogumi seisund läinud paremaks, 155-l halvemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Veekogumite koguarvust on 12-ne seisund väga hea, hea 450-l, kesine 226-l, 57-l halb ja 3 veekogumi seisund on väga halb ehk teisisõnu võib heaks pidada 60% veekogumite seisundit, 30% seisund on kesine ja 8% veekogumite seisund on halb.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on meie veekogudes liiga palju saasteained, näiteks fosforit ja lämmastikku, mille päritoluks ja algallikateks on kas reoveepuhastid või põllumajandustegevus.
"On üksikuid kohti, kus meil on probleeme ohtlike ainetega, näiteks rannikuvesi on meil rikutud elavhõbeda tõttu ja on üksikuid kohti, kus on probleeme vee vaba voolamisega," selgitas Reisner.
Selleks, et Läänemere seisundit parandada, on Eesti endale võtnud konkreetsed kohustused. Jõgede kaudu merre jõudvat lämmastikku tuleb vähendada ligi 1800 tonni ja fosforit ligi 320 tonni. Jätkuvalt maadleme me nõukogudeaegse tööstuse ja sõjaväereostuse tagajärgedega.
"Tööstuse poolt ja endiste tööstuste poolt on rikutumad ja tuntumad jõed just Kroodi oja, Purtse, Erra, Kohtla jõgi, kus on tegemist endiste tööstuste poolt tekitatud reostustega," ütles Reisner. Ta lisas, et nende jõgede juures on reostus setetes ja seal aitab põhjalik jõgede puhastamine ja korrastamine. Rannikuvees on meil kaheksa rannikuveeala, mis on elavhõbeda tõttu rikutud.
Veeseaduse täitmist kontrolliv keskkonnainspektsioon kinnitas, et peamised seaduserikkujad on põllumajandusettevõtjad.
"Põhiliselt on põllumajandusest tulnud eksimused ehk väetise, silo ja sõnnikumajandamise nõuete rikkumine," ütles keskkonnainspektsiooni peainspektor Allar Lepind.
Veeseaduse rikkumiste koguarv ei ole viimastel aastatel langenud. Keskkonnanõuete täitmine looma- ja taimekasvatuses on väga oluline, sest erinevate uuringute põhjal on põllumajanduse osakaal hajareostuses 65-80 protsenti.
Toimetaja: Sven Randlaid
