Purtse jõestiku korrastamise oluline osa oli Püssi paisu eemaldamine ja kärestik-kalapääsu rajamine. Selle abil saavad mere ja jõgede vahel liikuda erinevad siirdeliigid.

"Ennekõike meriforell ja lõhe ning ka jõesilm. Aga ka mitmeid teisi liike. Üldse mitte vähem oluliseks ei saa pidada kogu elustiku, sealhulgas setete vaba liikumist, mis on üks meie eesmärke," sõnas keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, lisades et rajatav kärestik-kalapääs on kaladele lihtsasti läbitav ja võimaldab neil jõuda ülesvoolu jäävatele kudealadele Purtse ja Ojamaa jões.

"Puhtad ja ligipääsetavad jõed on väärtuslikud nii loodusele kui ka inimestele. Püssi pais on aastaid takistanud kalade rännet Purtse jões. Kalapääsu rajamine aitab tagada, et kala jätkuks ka tulevikus, ning võimaldab rohkematel inimestel looduse hüvesid nautida," ütles Ala. 

Läbipääsualale on ehitatud erinevad lahendused.

"Keskmine sügav osa on madalvoolusäng. Sest kui on sellised ilmad nagu praegu, et vihma pole siin palju tulnud ja vett on vähe, siis saavad kalad üles ühest kitsast sängist. Aga kui vett rohkem tuleb, siis peab kõik saama laiast paisust alla voolata," rääkis ehituse projektijuht Tarvo Klaasmäe.

Kalastiku hindamistööde järgi võivad Püssi paisust ülesvoolu jäävad koelmu- ja elupaigad toota ainuüksi lõhe ja forelli puhul aastas üle 2400 kaheaastase isendi. Lisaks on erinevad katsepüügid ja allavoolu jääval Sillaoru kalapääsul tehtud kalakaamera salvestised näidanud, et Püssi kalapääsust hakkavad kasu lõikama teisedki liigid, nagu näiteks haug, ahven ja jõesilm.

Esmaspäeval toimus Püssi paisul kohaliku kogukonna osavõtul infopäev, kus tutvustati Püssi paisu likvideerimise ja kärestikulise kalapääsu rajamise töid. Huvilistele näidati ka Purtse jõest püütud kalu.

Kohalike sõnul vaadatakse põnevusega, kuidas Purtse jõgikond järk-järgult korda tehakse. Loodetakse, et riik leiab raha ka seni veel korrastamata jõeosa tööstusreostusest puhastamiseks.

"Sellest on ju ikka unistatud ja nüüd, kui seda on jupiti tehtud, on iga lõik olnud väga suur võit, et jälle on üks jupp saanud puhtamaks. Aga on veel kohti, kus on sellist reostust, eriti kallastel. Inimesed ikkagi oma kinnistul asuvat jõe kallast ei saa kasutada. Ma ise ka ei saa minna jõkke, ei taha seda seal üles sonkida," ütles kohalik elanik Laila Meister.

Püssi kalapääs ehitatakse projekti LIFE IP CleanEST raames, seda rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ning Eesti riik. Pääsu ehitus läks maksma 450 000 eurot.

Järgmisel aastal plaanitakse rekonstrueerida jõge ületav sild ja rajada kergliiklustee.