Praegu toimub eeltöö ning seejärel peab plaani heaks kiitma valitsus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veebruaris tulistasid keskpolügoonil oma pardarelvadest Hollandi neli jalaväe lahingumasinat CV 90 ja kaks Scoutspataljoni Pasi. Tegu oli millegi lahinglaskmiste ja õppelaskmiste vahepealsega, seletab kolonelleitnant Kalle Teras kaitseväe peastaabist.

Õppelaskmised toimuvad ühest kohast ühes kontrollitud suunas. Lahinglaskmised aga liikumiselt ning sihtmärgid ilmuvad erinevatest suundadest.

"See, mis hollandlased tegid seal veebruaris, see ongi tänane piir meil, mis me saame teha. Keskpolügoonil täna ongi nii, et 2-4 soomukit, mitte rohkem, ja õppelaskmise või demolaskmise moodi," seletas kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kalle Teras.

Tulevikus on plaanis kaasata laskmistele korraga kompanii ehk kümme soomukit ning rohkem manööverdada. Suurendatakse keskpolügooniga piirnevatele aladele ohualasid, kuhu laskmiste ajal inimesi ei lubata.

Soodla veehoidla ümbrusse tuleb uus harjutusala, mida kasutatakse siis, kui keskpolügoonil toimuvad laskmised. Umbes 90 päeva aastas on plaanis laskmisi korraldada. Laskmise müra mõjutab ka umbes 400 kohapeal elava inimese elu. Kahe pere valdused asuvad ka keskpolügooni vahetus läheduses.

"Me väga loodame, et selliseid inimesi, kes seal edasi elada ei saa, ei ole. Vähemalt ei ole märkimisväärselt. Need inimesed, kes elavad polügooni vahetus läheduses - me hindame, neid on kaks majapidamist," lausus kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov.

Järgmised suuremad laskeharjutused toimuvad maikuu keskel suurõppuste Siil raames, kui osalevad esmakordselt ka neli Ameerika tanki.