X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Valmisid mahukad eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud

Valminud on kõigi aegade mahukaimad eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud. Kumbki väljaanne sisaldab üle 40 000 märksõna.

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Berzinš kinnitasid Riia Mustpeade majas toimunud esitlusel, et need kaks väljaannet moodustavad eestlaste ja lätlaste omavahelise suhtluse aluse, millele saab rajada kõik muu.

Tänane päev läheb Eesti-Läti koostöö ajalukku, sest kuigi sõnaraamatute vajadusest on räägitud aastakümneid, said need valmis alles nüüd. Seni oli võimalik kasutada rohkem kui poole sajandi vanust väikest sõnastikku, kuid peamiselt tõlgiti eesti keelest läti keelde ja vastupidi inglise või vene keele kaudu. Nii läks tekstist palju kaduma.

"See piiriülene projekt paneb aluse kõigi valdkondade koostööle," ütles Andris Berzinš.

Isegi liivi keele sõnaraamat sai valmis varem. "Pean tunnistama sel ilusal päeval, et liivlased jõudsid eestlastest ja lätlastest ette ja tegid korraliku liivi-läti-eesti sõnaraamatu juba 2012.aastal. Meie pidasime siis alles plaane," lausus Toomas Hendrik Ilves.

40 000 märksõna kummaski sõnaraamatus peaks sobima nii professionaalseile tõlkijaile kui ka neile, kes isiklikus või ärisuhtluses eelistaks kõnelda otse, mitte mõne teise keele kaudu. Varasemais sõnastikes ilmunut kasutatud pole. Paljud uudissõnad avaldatakse esimest korda.

"Päris rikkalikult oleme lisanud näiteid just selle arvestusega, et kui me tõlgime, siis tähendusest ainuüksi ei piisa. Eriti selliste keelte puhul nagu eesti ja läti, mis on küllaltki erinevad. Sageli on nii, et sa näed sõna ja tead, mida see sõna tähendab, aga sa ei oska seda tõlkes kasutada. See on just see, mida me oleme püüdnud näidete kaudu kõrvaldada," rääkis eesti-läti sõnaraamatu peatoimetaja Valts Ernštreits.

Sõnaraamatud valmisid Eesti keele instituudis ja Läti keele agentuuris.

Eesti keele instutuudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets ütles, et Eesti poolel tehtud sõnaraamat on tehtud põhimõtteliselt täiesti teistmoodi, viisil, nagu pole Eestis kunagi varem sõnaraamatuid tehtud. "Lähtepunktiks on võetud kahe keele paralleelsed tekstikorpused. Seda nimetatakse joondamiseks. Nende keelte laused või fraasid on pandud vastamisi ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid sõnaraamatusse tõstma."

Lisaks paberväljaandeile on sõnaraamatud kasutatavad ka interneti vahendusel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: