Uuring: planeet Maa on jõudnud uude väljasuremise faasi
Maa on sisenenud uude väljasuremise perioodi ja inimesed võivad olla ühed esimesed ohvrid, leiab kolmes USA ülikoolis läbiviidud teadusuuring.
Stanfordi, Berkeley ja Princetoni ülikoolide koostatud teadustöö väidab, et selgroogsed on välja suremas 114 korda kiiremini kui on tavapärane, kirjutab BBC.
Leiud kordavad sisuliselt Duke’i ülikooli eelmisel aastal avaldatud raporti tulemusi. “Me oleme nüüd sisenemas ajaloo kuuendasse massilise väljasuremise faasi,” kommenteeris üks uuringu autoreid.
Eelmine nii kiire massiline väljasuremine leidis aset 65 miljonit aastat tagasi, kui Maalt pühiti minema dinosaurused, seda suure tõenäosusega Maad tabanud meteoriidi tagajärjel.
“Kui sel lubatakse jätkuda, kuluks elu taastumiseks miljoneid aastaid ja meie enda liik kaoks tõenäoliselt varakult,” ütles uuringut juhtinud Gerardo Ceballos.
Teadlased uurisid selgroogsete loomade väljasuremist ajaloo vältel, hinnates nende fossiile ehk kivistisi. Nad leidsid, et praegune väljasuremise tempo on üle 100 korra kiirem nendest perioodidest, mil Maa ei läbinud massilise väljasuremise faasi. Alates 1900. aastast on raporti järgi välja surnud rohkem kui 400 selgroogse looma liiki. Teadlaste sõnul juhtub see tavaliselt kuni 10 000 aasta jooksul.
Uuring toob massilise väljasuremise põhjusena muuseas välja kliimasoojenemise, reostuse ja metsade hävitamise. Arvestades ökosüsteemi hävimist, öeldakse aruandes, et selline positiivne nähtus nagu mesilaste tolmeldamine võib kaduda juba kolme inimpõlvega.
“On näiteid liikidest üle kogu maailma, mis on sisuliselt nagu kõndivad surnud. Me saeme oksa, millel me ise istume,” kommenteeris Stanfordi ülikooli professor Paul Ehrlich.
IUCN ütleb, et vähemalt 50 loomaliiki liigub igal aastal lähemale oma väljasuremisele. Umbes 41% kõigist kahepaiksetest ja neljandik imetajatest on väljasuremisohus. IUCN-i andmetel seisab näiteks leemur juba lähiaastatel tõeliste raskuste ees, et vältida looduses väljasuremist.
Toimetaja: Liis Velsker