Ministeerium asus korrastama Kukruse kaevanduse aherainemäge
Keskkonnaministeerium on asunud korrastama Kukruse kaevanduse aherainemäge, mis on aastaid põlenud ja ümbrust mürgiste gaaside ja põlevkivi utmissaadustega saastanud. Esimese sammuna valmis tööde keskkonnamõju hindamise analüüsi eelnõu.
Põlevkivikaevandamine algas Kukrusel sada aastat tagasi. Kukruse küla järgi sai põlevkivi ka oma nime - kukersiit. Koos kaevisega maa alt välja toodud põlevkivi sisaldavast aherainest moodustus ligi 800 tuhande kuupmeetrise mahuga mägi, mis 1967. aastal süttis ja pole tänaseni lõplikult kustunud. Viimasel ajal on mäe põlemine intensiivistunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Põlemise vingugaas on majade akendesse, inimesed ei saa oma aknaid lahti teha öösel ega päeval ja ärkavad peavaluga üles, kuna tuba on vingugaasi täis. Probleeme on üsna palju," selgitas Kohtla vallavanem Etti Kagarov.
Keskonnamõjusid hindasid osaühingud Akranel, IPT Projektijuhtimine ja aktsiaselts Infragate Eesti. Uuriti mäe üldist seisukorda, rajati puurauke mäe koostise määramiseks ja seal toimuvate protsesside uurimiseks.
Mäe põlemise ühe tagajärjena tuvastati ka põhjavee fenoolireostus.
"Puurisime nii utmiskoldeid, puurisime puutumata seda põlevkivi, puurisime karbonaatset materjali. Selle järgi ma kujundasin mudeli, kuidas materjalid seal paiknevad ja mis protsessid seal saavad toimuda," selgitas IPT Projektijuhtimise geoloog Pille Sedman.
Toetudes uuringutele pakuti mäe ohutuks muutmiseks võimalike variantidena selle äravedamist, ümberladumist koos keskkonnohtlike põlemis- ja utteproduktide väljasorteerimisega või õhukindlalt kinnikatmist.
"Kui me mäe lihtsalt olemasolevas kohas kinni katame, siis tänu sellele, et vanadest kaevanduskäikudest pääseb mäkke õhk endiselt sisse. On olemas täitsa suur tõenäosus, et me katame küll mäe kinni, kuid protsessid mäe sees ei peatu ja tegelikult see katmislahendus ei anna meile eriti midagi," rääkis Akraneli keskkonnaekspert Alar Noorvee.
Mäe äravedamiseks oleks vaja, et kahe aasta vältel asuks igal tööpäeval mäe juurest teele iga viie minuti järel 25-tonnise kandejõuga veok. Esialgsete hinnangute järgi maksaks see umbes 15 miljonit eurot.
Ka mäe kinnikatmine maksaks umbes sama palju.
Ligi viiendiku võrra odavam oleks kivimi ümberpaigutamine naaberkinnistule ja ära veetaks vaid utmissaadustega saastunud materjal.
Toimetaja: Merili Nael