Kukruse mäe kõrvalt on maapinnalähedasest põhjaveest leitud põlevkivitööstusele iseloomulikke saasteaineid. Piirkonna inimeste veevarustus põhineb sügavamatel põhjaveekihtidel, mis mäest mõjutatud pole. Eesti geoloogiateenistuse uuringu põhjal peabki selguma, kui suure mõjuga ladestust tulenev saaste on.

Veeproove on võetud piirkonnas säilinud madalatest kaevudest. Olukorrast veelgi parema ülevaate saamiseks puuritakse aprillikuus ladestu lähedale kuus kuni 20 meetri sügavusele ulatuvat seirepuurkaevu.

"Kolm auku tehakse täiesti ladestu kõrvale ja kolm seireauku tehakse 50-60 meetrit eemale ehk uued augud tulevad täiesti mäe lähedusse. Inimeste kaevude uuringut tegime suuremal alal, lähemates asulates Kukrusel ja Täkumetsas. Enamasti on need ümbruskonna asulad ühisveevärgi peal ja säilinud joogiveekaevusid ongi ümbruskonnas väga vähe alles jäänud," rääkis uuringust Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna vanemgeoloog Madis Osjamets. Osjametsa sõnul peaks uuringu tulemused selguma selle aasta lõpuks.

Kukruse mäe põhjavee uuringut ja hilisemat ohutustamist tehakse raha eest, mis algul oli planeeritud Kukruse mäe teisaldamiseks, kuid praeguseks on sellest plaanist loobutud.

Uuringu tellija, Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Raul Kurrista sõnul on käimasolevad uuringud vajalikud selleks, et saada parem ülevaade jäätmehoidlana käsitletava mäe mõjudest keskkonnale.

"Eesmärk on ikkagi aru saada, kui mastaapselt Kukruse mägi seda piirkonda mõjutada võib. Eelnevalt on tehtud seal õhuuuringuid ja mäe enda uuringuid. Nüüd on võetud fookusesse põhjavesi. Kuna kõikide korrastamistega kaasnevad ka riskid, siis on meil vaja võimalikult palju informatsiooni saada, mida me edasi teeme ja mis on erinevate riskide mõistes optimaalne tegevus," ütles Kurrista.

Toila valla territooriumil asuv Kukruse aherinemägi on üks Eesti tuntumaid tuhamägsid, sest ta jääb Tallinna – Narva maantee kõrvale.