Rain Kooli: kobades valgustatud pimeduses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rain Kooli Arvamusfestivalil Paides.
Rain Kooli Arvamusfestivalil Paides. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Olgu tegemist haldusreformi, põgenike ja sisserändajate laialijagamisega, maksutõusude ja -langustega või kümnete teiste suurte ühiskondlike otsustega, lõviosa neist tehakse n-ö ehku peale, ilma, et nende tegelikke tagajärgi põhjalikumalt tuntaks, kirjutab ERR.ee peatoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

Jah, tõesti, paljudele sellistele otsustele eelneb nii poliitiline kui teinekord ka ühiskondlik debatt. Poliitikud ja erakonnad väitlevad, loomulikult enda seisukohtade suurepärasuse eest seistes. Vaidlevad ka kodanikud, oma sõna ütlevad sekka ka niinimetatud kolmanda esindajad. Teinekord isegi konkreetse valdkonna asjatundjad.

Aga parimalgi juhul on kõigi selliste arutelude puhul tegemist vaid n-ö valgustatud spekulatsioonidega. Sest tegelikult annavad kõik osalised vaid hinnanguid, esitavad enda (rohkem või vähem asjatundlikke) kujutelmi, loovad võimaliku tegelikkuse projektsioone.

Ja see – nii hämmastav kui see ka ei kosta – teeb suurtest, kümneid või sadu tuhandeid inimesi puudutavatest muudatustest ärevakstegevalt, tõsiteaduslikust vaatenurgast isegi mõeldamatult juhuslikud.

Seda, mis kõik mõne otsusega kaasneb, saame teada alles tagantjärele, siis kui muudatus on realiseerunud ning mõnda aega oma mõju avaldanud.

Miks nii on? Sest tehtavate otsuste tegelikku mõju pole isegi võimalik teada. Meil puudub mehhanism selleks, et teada saada – päriselt teada saada –, millised on ühe või teise otsuse reaalsed mõjud.

Elus on palju valdkondi, kus selline lähenemine oleks täiesti lubamatu. Kas või teadus: selleks, et mõni avastus või leiutis aktsepteeritud saaks, peab see läbima range katsete, tõestuste ja rahvusvahelise heakskiidu kadalipu. Ja ka siis pole veel miski päris kindel.

Või tootearendus: korralikult väljatöötamata toote turuletoomine on esiteks nii mõnelgi juhul ebaseaduslik, teiseks ebaeetiline ja kolmandaks läheb tootjale tihtipeale ka kalliks maksma.

Võtkem aga otsus, mis võib määrata ära terve rahva või vähemalt ühiskonnagrupi saatuse – ja korraga peame me leppime sellega, et meil on ainult mõttekonstruktsioon sellest, mis sellega kaasneb.

Kas see peab nii olema?

Praegu veel paraku jah. Meil tõesti ei ole veel tõhusat ja paindlikku süsteemi, piisavalt baasinfot ega arvutivõimsust, et suuri ühiskondlikke protsesse täpselt mudeldada. Mis ühiskondlikke protsesse… me ei suuda ilmagi täpselt ennustada, ja selle jaoks meil ometi on infot ning arvutivõimsust küllaga.

Aga ühel päeval ehk siiski. Aga seniks kuni me nuputame, milline võiks olla meie "ühiskondlik labor", võib eeskuju võtta näiteks Hollandist, kus Utrechti linn otsustas korraldada koostöös kohaliku ülikooliga aasta jagu kestva kodanikupalga eksperimendi. Ikka selleks, et oleks teada ja poleks vaja arvata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: