Lapsendamise reguleerimine seisab tundlike küsimuste ees ({{commentsTotal}})

Illustreeriv foto Siimusti lastekodust Metsatareke.
Illustreeriv foto Siimusti lastekodust Metsatareke. Autor/allikas: Foto: Scanpix/PM/Peeter Langovits

Lastekodud on täis lapsendamist või hooldusperre saamist ootavaid lapsi, kuid bürokraatia ja teeb protsessi kõigile keeruliseks, samuti ei jagu lapsendada soovivatele peredele piisavalt nõustajate tuge.

Olgugi, et lapsendamise ja kasuperedega seotud riiklik regulatsioon paranes tugevalt 2010. aastal, mil hakkas kehtima uus perekonnaseadus, on täna mitmed põhimõttelised küsimused siiski vastuseta: kelle huvide ja toetuse eest esmalt regulatsioonidega seistakse - laste või kasuvanemate; kas ja kuidas teha kindlaks kasuperede pikaajalisem stabiilsus; kuidas reageerida samasooliste paaride lapsendamissoovile?

Lapsendamisega kokku puutuva kolmanda sektori organisatsioonid toovad esile, et loomata on lapsendajate register ja tugev pereuuringute süsteem. Viimast teevad praegu spetsialistid ja ametnikud, kuid ilma kindla metoodikata. Samuti rõhuks praegune seadusandlus justkui sellele, et lapsendada soovivad paarid abielluks, teisalt on võimalik lapsendamis- või asendus-hooldusõigust taotleda ka üksikvanematel, tõdevad teemaga kokku puutunud.

"Praegune lapsendamiseelne vestlus toimub väga mõnusas keskkonnas, väga palju lähtub inimese enda öeldust, usalduslikus õhkkonnas," rääkis Haiba lastekodu juhataja ja MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer. Sellest hoolimata on perevestluste läbiviijad kimbatuses: kuidas puudutada vestlustel väga isiklikke teemasid nagu paari omavaheline suhe, võimalikud sõltuvused või terviserikked, ebasündsad hobid.

Tema sõnul saab öelda, et täna on suuresti välistatud juhud, kus lapsi lapsendatakse n-ö äri tegemise eesmärgil. Lapsendamisega kaasneb vaid ühekordne toetus, edaspidi toetatakse kasuvanemaid lapsetoetuse maksmisel võrdväärselt nende vanematega, kes kasvatavad oma lapsi.

"Julgen selle väite ümber lükata, sest lapsendamine või hooldusõiguse võtmine on väga tõsine otsus. Lapsendajad on väga motiveeritud ja langetavad kaalutletud otsuse," selgitas Petoffer.

Küll aga võib kohati puudulikuks pidada perede ettevalmistussüsteemi. Iga kasupereks kandideerinud perekonda uuritakse põhjalikult, kuid selle käigus selgunud võimalikud tähelepanu vajavad faktorid jäävad teinekord ikkagi uurimata.

Näiteks võib uuring soovitada paarile perenõustamist, et uue liikme tulekuks valmis olla. Teistel juhtudel viidatakse vajadusele tulevasi kasuvanemaid koolitada, et olla toeks kaotusvalu üle elanud lapsele. Uuringus küsitakse ka elamistingimuste kohta, kuid seegi põhineb vaid lapsendada soovijate ütlustel, tegelikku kontrolli ei toimu.

Suurim mure ongi hetkel kasuperede ettevalmistamisega: koolituste grupid on täis, Saaremaale ei jagu aga üldse koolitajaid. Kallid ja mitmete juhendajatega koolitused tellib riik, oma õlga on püüdnud alla panna ka MTÜ Oma Pere.

"Lähema viie aasta jooksul võiks saabuda läbimurre," loodab Petoffer. Tema hinnangul ei saa ja ei olegi vaja muudatuste elluviimisel kiirustada. Suur märk on seegi, et homme saavad riigikogus kokku kõik lapsendamise ja asendus-hooldusõiguse teemaga kokku puutuvad osalised kohtunikest lapsendatud lasteni. Muutustele viitab ka sotsiaalministeeriumi plaan luua sotsiaalkindlustusameti alla lapsendamisega tegelev üksus.

Eestis leiab endale uue kodu umbes 50 last aastas. Kokku on lapsendatud 954 last, kusjuures lisaks abielupaaridele on võõra lapse enda juurde elama võtnud ka üksikud naised. Üksikud mehed ei ole seni veel lapsendamissoovi avaldanud.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: