"Julgeolekunõukogu reformiga on olnud pidevalt probleeme. Üldine arvamus on olnud, et seda tuleks teha, sellepärast, et ta ei tööta. Samas on ka maailm 50 aasta jooksul niipalju muutunud. On tulnud tulnud juurde riike, on muutunud ka jõukeskuste osa. Ta peab maailma paremini peedeldama," ütles Kolga Vikerraadio saates "Uudis +".

Ta rääkis, et ühisosa seni leitud ei ole. "On väga mitu erinevat survegruppi, kellel on erinevad vaated nii veto-õigusele, liikmesusele, liikmesuse staatusele, liikmesuse ajale jne," sõnas Kolga.

"Selle konsensusega aasta-aastalt tegeletakse, aga kuskile väga ei jõuta, sest need, kes seda reformi väga näha ei taga, nendel on piisavalt vahendeid seda protsessi pidurdada. Eriti kui mõelda veto-õigust omavatele alalistele liikmetele. Kes tahab ära anda sellist privileegi? Ja kes tahab endale veel kõrvale lisaks sellise privileegiga riike? Mida rohkem neid on, seda potentsiaalselt segasemaks võib maailm muutuda," selgitas Kolga.

Kolga lausus, et Eesti on võtnud reformi osas põhiseisukoha selles, et kui reformida ei saa nendes küsimustes, siis reformida saab töömeetodites. "Nõukogu saab teha avatumaks, kaasavamaks. Nõukogu saab anda rohkem informatsiooni välja ülejäänud riikidele. See tähendab, et tekib teatud dialoog nõukogu liikmete ja nõukogu koosseisu ja teiste liikmete vahel. See annaks suuremaid võimalusi."

Saatejuht Arp Müller viitas ka president Toomas Hendrik Ilvese ÜRO-s peetud kõnele, kus president ütles, et julgeolekunõukogu puudulik töö on tulnud esile just Süüria ja Ukraina kriisides, kus Venemaa veto on blokeerinud kõik katsed Ukraina ja Süüria kriise rahvusvahelise kogukonna enamusele vastuvõetavalt reguleerida.

ÜRO julgeolekunõukogus omavad veto-õigust Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.