"Arvestades üha keerukamaks muutuvat geopoliitilist keskkonda, on ÜRO Julgeolekunõukogu reformimine vajalikum kui kunagi varem," ütlesid nelja riigi välisministrid ühisavalduses.

Ministrid olid kogunenud New Yorki ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgule.

ÜRO Julgeolekunõukogus on viis alalist liige ning kümme mittealalist liiget, mis vahetuvad viie kaupa iga kahe aasta tagant ning mis valitakse oma kohale vastavalt regionaalsetele kvootidele.

WSJ: kõik riigid nõustuvad, et ÜRO ei toimi

USA väljaanne The Wall Street Journal (WSJ) kirjutas teisipäeval, et uute sõdade puhkemine ja vanade jätkumine on sel aastal taas hoogustanud maailma liidrite üleskutseid laiendada ÜRO Julgeolekunõukogu kaugemale viiest vetoõigusega alalisest liikmest – USA-st, Venemaast, Hiinast, Prantsusmaast ja Ühendkuningriigist. Samas on üleskutseid ÜRO reformimiseks tehtud juba aastakümneid, tõdes WSJ.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis on küll 193 liikmesriiki, kuid võim on seal sisuliselt koondunud viie riigi kätte, kellel on ÜRO juhtivas organis, Julgeolekunõukogus, vetoõigus. See tähendab, et igaüks neist võib blokeerida rahvusvahelise kriitika oma tegevuse suhtes.

Üha enam kritiseerivad Julgeolekunõukogu alalisi riike (P) ka teised suured riigid, sealhulgas India, Brasiilia, Türgi ja Nigeeria, kelle osakaal maailmamajanduses ja maailma rahvastikus kasvab, tõdes WSJ.

Suur osa ÜRO liikmesriike näeb USA selle aasta algul alustatud õhurünnakuid Iraanile ning sõjalist operatsiooni Venezuela presidendi vahistamist maailmaorganisatsiooni põhikirja rikkumisena, kuna põhikiri keelab rünnata teisi liikmesriike. Sama moodi nähakse ka Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning seda osana mustrist, mille kohaselt saavad tugevad riigid saavutada jõuga oma tahtmise. Seda mustrit veavad aga riigid, kes saavutasid võimu Teise maailmasõja võitjatena ja juhtisid ÜRO loomist, kuulutades end üleilmse rahu kaitsjateks.

"Tunnistagem, et süsteem, kus enam kui 190 riigi tahe sõltub viie riigi suvast, ei ole ei õiglane ega suuda täielikult usaldust luua," ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teisipäeval ÜRO Peaassamblee ees kõnet pidades. "Julgeolekunõukogu tuleb kindlasti reformida lähtudes põhimõttest, et maailm on suurem kui viis," ütles ta.

Üleskutsed ÜRO struktuuri ümber kujundada ei ole uued, tõdes WSJ. Kuid tänavu käivas võitluses António Guterrese järglase nimel ÜRO peasekretäri ametikohal on see küsimus saanud uut tähelepanu. Costa Rica endine asepresident Rebeca Grynspan Mayufis on seni võitnud kolmest salajasest hääletusest kaks, kuid tema toetuse tase P5 riikide seas ei ole teada. Igaüks neist võib laiema liikmeskonna tehtud valiku vetostada.

Endine Portugali peaminister Guterres on korduvalt öelnud, et P5 on ÜRO tegevust pärssinud. Tema sõnul puudub rühmal legitiimsus, kuna selle koosseisus ei ole ühtegi Ladina-Ameerika ega Aafrika riiki.

Laiema esindatuse puudumine muudab ÜRO jaoks keeruliseks ka raha kogumise suurtest majandustest, kes kardavad, et nende häält ei ole organisatsioonis piisavalt kuulda. Tegelikult tasus tänavu oma ÜRO liikmemaksu tähtajaks ehk selle kuu jooksul, mil see tasumisele kuulus, P5 riikidest ainult Ühendkuningriik.

"Tugevad ja tõhusad institutsioonid, mis peegeldavad tänapäeva maailma tegelikkust ning riikide ja majanduste suhtelise kaalu järkjärgulisi muutusi – mitte 80 aasta taguseid jõuvahekordi," viitas Guterres teisipäeval peaassambleel peetud kõnes, millist muutust ta sooviks.

P5 riigid kipuvad maailma probleemidele reageerima etteaimatava mustri järgi: Hiina ja Venemaa ühel ning USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa teisel poolel, märkis WSJ.

Võimu koondumine nõrgestab aga ÜRO usaldusväärsust, sest organisatsioon ei ole suutnud tegeleda suurima relvakonfliktide arvuga pärast Teist maailmasõda, ütles Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva. "Me kõik oleme pantvangis Julgeolekunõukogu tegevusetuse tõttu, mis ei suuda täita oma rolli," ütles ta teisipäeval maailmaorganisatsioonile.

Brasiilia liider nimetas P5 riike eelmisel aastal "sõjaisandateks", pärast seda, kui USA koos Iisraeliga alustas Iraani vastu 12 päeva kestnud pommitamist, mille eesmärk oli hävitada Iraani tuumarelvade väljatöötamise võimekus.

Kuigi peaaegu kõik ÜRO liikmesriigid kutsuvad üles organisatsiooni reformima, ei näita P5 riigid üles huvi oma võimust loobuda. Prantsusmaa president Emmanuel Macron suunas teisipäeval oma kõnes võimuteema teise nurga alla, tuues esile tehisintellekti koondunud võimuga seotud riskid.

"On neid, kes soovivad panna meid uskuma, et otsuseid hakkavad tegema ainult kaks suurvõimu, USA ja Hiina," ütles ta.

Teisipäeval ÜRO-le peetud kõnes kujutas president Trump oma otsust minna Iraaniga sõtta vältimatuna, põhjendades seda sooviga takistada islamivabariigil tuumarelva hankimast.