Jarno Limnéll: Helsingi ja Tallinn – ühtne nutilinn ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor.
Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. Autor/allikas: erakogu

Tänapäeva erinevad ohud – sõjalistest keskkonna-alasteni – eeldavad võimalikult laialdast koostööd. Üksinda ei saa keegi hakkama, vähemalt kuigi edukalt. Koostöö ei loo aga ainult turvalisust, vaid majanduslik, poliitiline ja argitasandi koostöö – eriti geograafiliselt lähestikku asuvate riikide vahel – paneb aluse ka konkurentsivõimele, mis omakorda tekitab heaolu.

Soome ja Eesti on lähedased riigid ning soomlased ja eestlased lähedased rahvad. Sama kehtib ka meie pealinnade kohta. Helsingi ja Tallinn on riiklikud kasvukeskused, mis paiknevad oma riigi tuumikpiirkonnas. Helsingi seda ümbritsevate omavalitsustega ning Tallinn koos Harju maakonnaga torkavad oma majandusarengu poolest silma Soome ja Eesti teiste piirkondadega võrreldes.

Helsingi ja Tallinna vahel reisib rohkem kui kaheksa miljonit inimest aastas. Tallinn ja Helsingi moodustavad ühtse ettevõtlus- ja töökeskkonna, sisuliselt kaksiklinna – mis siiski ei kujuta endast veel kuigi tugevat ühtset tööturgu. Kaubavoogude suurenedes on Tallinna ja Helsingi tähendus tulevikus üha olulisem ka logistilise koridorina Soomest Kesk-Euroopasse.

Pealinnade koostööd tuleks aga veelgi lisada. Kusjuures koostöö ei ole soovitatav, vaid möödapääsmatu.

Soomel ja Eestil on suurepärane võimalus ühendada oma jõud ning muutuda seeläbi rahvusvaheliselt praegusest tunduvalt märkimisväärsemaks majandus- ja innovatsioonipiirkonnaks. Mõlemas riigis hinnatakse oskusi ja teadmisi. Mõlemate tulevik on seotud kõrgtehnoloogiaga. Samas mõistetakse mõlemas suhteliselt väikese majandusega riigis, kui oluline koostöö on üleilmsel turul läbilöömise seisukohalt.

Toetan igati praegu veel arengujärgus olevat Helsingi ja Tallinna nn targa kaksiklinna projekti, FINEST Twins’i. Selle ettevõtmise põhiteemad on nutikas elu-, transpordi-, teadus- ja ärikeskkond. Kasutades ära tehnoloogiat tuuakse kaks pealinna teineteisele üha lähemale.

Isiklikult ma veel ei ole, aga võin vabalt kujutleda end olevat Eesti e-resident. Ma tean, et paljud soomlased mõtlevad samamoodi. Mida lihtsamaks ja paindlikumaks (näiteks telefonimaksed üle Soome lahe) soome-eesti koostöö tehakse, seda enam lõikab sellest kasu kahe linna asemel üks linnapiirkond, mida Soome laht enam ei eralda, vaid ühendab.

Paeluv on mõelda, mida kõike on võimalik saavutada, kui eesti ja soome digitaalne innovatsioon lõimuvad. Vahest isegi täiesti uudseid tegutsemismudeleid, mida maailm pole veel kunagi näinud? Kui targa kaksiklinna projekt õnnestub edukalt läbi viia, võib sellest saada hea eeskuju Euroopa Liidu digitaalse siseturu arengule ning lisaks ka ülejäänud maailmale. Ehk sünnib isegi uus ekspordiartikkel?

Riigipiire ületav ühtne keskkond on kasulik nii Eestile kui ka Soomele ning mõlemas riigis elavatele inimestele, kelle jaoks muutub lihtsamaks ning saab uusi vorme liikumine, töötamine, elamine, avalike teenuste kasutamine – kokkuvõttes igasugune läbikäimine – kahe riigi vahel.

Et see juhtuks, tuleb koordineerida ja ühtlustada ka praktikaid ja arendustegevusi. Kaksiklinnad ei ole ehtsad kaksiklinnad, kui nende areng ei ole koordineeritud ja sünkroniseeritud. See omakorda eeldab linnadelt ühist innovatsiooni- ja küberturvalisusstrateegiat.

Seoses sellega ongi põhjust meeles pidada, et rääkides tänapäevasest nutikast sidest – nutiseadmetest, nutikatest energialahendustest ja nutilinnadest – tähendab ”nutikus” ka lisanduvat digitaalset haavatavust ning võimalikku ärakasutatavust. Hetkel valitseb maailmas kahetsusväärne trend, et erinevaid ”nutilahendusi” välja töötades ei osata (või isegi ei taheta) turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata. On oluline, et me ei kordaks seda viga, vaid et just nimelt digitaalsusel ja tehnoloogial põhineva targa kaksiklinna projekti puhul arvestataks turvalisusega algusest peale.

Kaksiknutilinna projekti olulisim küsimus on siiski: ”Kas me saame endale lubada selle tegemata jätmist?” Minu vastus on, et ei. Koos oleme me rohkem ja koos võime me ka rohkem saavutada.

Toimetaja: Rain Kooli



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: