Palmse mõisas kohtusid Lahemaa rahvuspargi rajamises osalenud ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tuleval aastal möödub 45 aastat Lahemaa Rahvuspargi asutamisest. Palmse mõisas kohtusid pargi rajamises ja selle tegemistes osalenud inimesed, kes meenutasid möödunut ning hindasid rahvuspargi mõju tänasele Eestile.

Ameerikast pärinev enam kui pooleteise sajandi vanune rahvusparkide idee on kaitsta ökosüsteeme läbi looduslike protsesside. Eestis sai rahvuspargi mõtte eestvedajaks Jaan Eilart ning sellega ühendati meie kultuuripärandi kaitse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lahemaa kujunes omalaadseks eestluse kaitsealaks,

"Esimene rahvuspark meie jaoks - ei, kogu Eesti rahva jaoks - oli tol ajal ikkagi suur Eesti asi. Ja omas hoopis laiemat tähendust kui lihtsalt looduskaitseline tähendus. See oli ka ülesanne, mis õnnestus tänu sellele, et oli ka oli ka tolleaegses Eesti NSV juhtkonnas selliseid mehi nagu Edgar Tõnurist, Eino Teder, tolleaegne metsamajandusminister, Albert Norak, rahandusminister. Oli ka vastasseisu, kaebusi selle peale, et mis natsionalistlikku asja siin Eestis aetakse," rääkis Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis.

Abi nende vastu leiti täilikus kooskõlas tollase aja vaimuga.

"1921. aastal oli Lenin andnud välja dekreedi, kus oli kirjas, et Nõukogude Liidus peaks zapovednikute ja rahvusparkide võrgu välja arendama. Seal oli vene keeles sõnaselgelt "natsionalnõi park". Selle peale ei olnud ka Moskvas enam midagi kellelgi öelda," rääkis Lahemaa rahvuspargi endine direktor Arne Kaasik.

Tänu rahvuspargile hoiti ära põhjarannikule megakuurortide ehitamine, peatati mõttetud tööstus- ja maaparandusprojektid ning suvilakooperatiivid. Lahemaa külad ja mõisad hakkasid teenima rahvuspargi huve.

"Põhiliselt oligi nende mõisakeskuste restaureerimine. Mitte ainult hooned vaid ka haljastus, teed, veekogud, piirdeaiad ja kõik see tervikuna pidi hakkama siis uut elu elama. Ja me võime praegu vaadata, millist rahvusvahelist huvi pakuvad sellised ajaloolised arhitektuuriansamblid Lahemaal," ütles arhitekt Fredi Tomps.

Rahvuspargiga seonduv eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõus, seppade päevad, "Viru Särud" ja teised massilised rahva kokkusaamised Lahemaal lõid aluse koondumisele fosforiidisõjaks, Balti ketiks, öölaulupeoks ning Eesti taasiseseisvumiseks.

Toimetaja: Heikki Asaru



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: