Estonian Airi nõukogu teeb ettepaneku ikkagi pankroti teed minna ({{commentsTotal}})

{{1447929284000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Estonian Airi nõukogu leidis, et arvestades võlausaldajatelt laekunud tagasisidet, ei ole pankrotiavaldust esitamata ettevõtte likvideerimine võimalik.

Täna hommikul toimus Estonian Airi aktsionäride üldkoosolek, millele järgnenud Estonian Airi nõukogu koosolekul arutati kujunenud olukorda ja võlausaldajate vastuseid Estonian Airi eelmisel nädala saadetud kirjale.

"Arvestades seni toimunud läbirääkimiste tulemusi võlausaldajatega otsustas Estonian Airi Nõukogu anda lennuettevõtte juhatusele soovitus esitada Estonian Airi osas pankrotiavaldus," teatas ettevõte.

Võlausaldajad polnud töötajate eelistamisega nõus

Eelmisel nädalal tegi lennufirma kõigile oma võlausaldajatele ettepaneku tasuda Estonian Airi töötajatele kollektiivlepingust tulenevad koondamishüvitised eelisjärjekorras, mis on seaduses ettenähtust suuremad.

Ettepanekus märgitud tähtajaks vastas 27 võlausaldajat, neist eitavalt kaheksa, sealhulgas ka üks suuremaid võlausaldajaid SAS.

Sellest johtuvalt pole lennuettevõttel võimalik töötajate nõudeid eelisjärjekorras rahuldada.

Nõukogu leidis, et arvestades võlausaldajatelt laekunud tagasisidet, ei ole pankrotiavaldust esitamata ettevõtte likvideerimine võimalik.

Mitmeid võlausaldajaid esindav advokaat Karin Madisson peab kummaliseks, et riik hakkas üldse asju sedamoodi ajama, mitte ei esitanud pankrotiavaldust.

"Mina näen, et see oleks mõjutanud võlausaldajaid, et see, mida oleks töötukassa pidanud maksma kinni, oleks pandud kohustuseks võlausaldajatele. See ei ole sellises protsessis üldse normaalne. Normaalne on minna pankrotiprotsessi juurde, maksa hüvitised töötukassast ja ülejäänud võlausaldajatele nii nagu seadus ette näeb," selgitas Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson "Aktuaalsele kaamerale".

Majandusministeeriumi asekantsler ja Estonian Airi nõukogu esimees Ahti Kuningas põhjendas, et likvideerimisprotsess oleks olnud oluliselt kiirem.

"Kui ettevõttel ei ole raha, siis ongi kaks varianti - kas on pankrot ja siis maksab töötukassa need rahad, või on teised võlausaldajad nõus proportsionaalselt nõuetest loobuma. Meie tahtsime võlausaldajatele vastu tulla. Kõige suurem kreeditor ongi riik," rääkis Kuningas.

Kuna likvideerimisprotsess välja ei tulnud, lõpeb Estonian Airi tee pankrotiga.

Estonian Airi vastu on nõuded esitanud ühtekokku 222 võlausaldajat ligikaudu 113,5 miljoni euro väärtuses. Ettevõttel varasid on hinnanguliselt 11,4 miljoni euro väärtuses. Ettevõtte töötajaid ei ole võlausaldajate hulka arvestatud, kuna neile pole koondamisteateid veel kätte antud.

Koormus langeb töötukassale

„Kahjuks ei olnud võlausaldajad sellega nõus, et maksta esmajärjekorras välja töötajate saamata jäänud tasud. Isegi kui õnnestumise tõenäosus oli väike, soovisime töötajatele parimat lahendust. Pidime seda võimalust proovima ja meil on kahju, et nii ei läinud,“ selgitas Estonian Airi nõukogu esimees Ahti Kuningas.

„Riik, kes on ca 90 protsendi võlanõude omanik, oleks olnud valmis oma nõudest proportsionaalselt loobuma. Suhtleme edasi ettevõtte töötajatega ja töötukassaga. Estonian Airi töötajate koondamishüvitised tasutakse töötukassast vastavalt seadusele,“ lausus Kuningas.

„Estonian Air läheb edasi pankrotimenetlusega vastavalt seadusega sätestatud korras ning kohus määrab pankrotihalduri, kes seejärel tegutsema asub,“ lisas Kuningas.

Samas peavad töötajad arvestama, et kuna töötukassa hüvitistele on seatud ülempiirid, ei saa kõik töötajad kätte päris nii suurt summat nagu näeb ette kollektiivleping. Estonian Airi pardapersonali esindav ametiühing leiab, et riik võiks töötajatele vastu tulla ja selle vahe hüvitada.

"Eks valitsus arutas ka erinevaid võimalusi, aga niisugusteks olukordadeks tegelikult töötukassa ja töötukassa poolt makstavad hüvitised ongi loodud. Me peame ikkagi vaatama siin seaduseid ja mitte looma pretsedente," ütles Kuningas.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: