Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu kirjutas pöördumises Michalile, et ulatuslik maksejõuetus võib põhjustada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsionaalset ebakindlust ning kujutada ohtu Eesti sisejulgeolekule.

Kirja järgi jäi tänavu esimesel poolaastal 126 varatu maksejõuetu ettevõtte tõttu võlausaldajatel saamata üle 50 miljoni euro. Mullu oli selliseid ettevõtteid kogu aasta peale 192 ning võlausaldajatele jäi maksmata pea 74 miljonit eurot. See oli omakorda 52 protsenti enam kui aasta varem.

2025. aastal maksis töötukassa varatute äriühingute töötajatele hüvitisena enam kui miljon eurot aastas. Viimsalu märkis, et kehtiva õiguse järgi ei saa töötukassa seda raha raskeid juhtimisvigu teinud äriühingute juhtidelt tagasi nõuda.

Kirjas seisis, et ühe varatu maksejõuetu ettevõtte kohta jääb võlausaldajatel praegu saamata umbes 400 000 eurot. Kolm aastat tagasi oli see number vähem kui 100 000 eurot. Enamasti siiski ei saa võlausaldajad seda raha enam tagasi.

Sellegi poolest ei esita võlausaldajad pankrotiavaldusi, sest riigilõiv on 420 eurot. Lisaks küsivad ajutised haldurid läbi kohtute keskmiselt 4700 eurot pankrotimenetluse deposiiti.

Viimsalu juhtis tähelepanu ka sellele, et 35 720 ettevõtet ehk 12,5 protsenti pole siiani esitanud 2024. aasta majandusaasta aruannet. Ligi 82 000 ettevõtet ehk 27 protsenti pole esitanud 2025. aasta majandusaasta aruannet.

Kui ettevõte aga aruannet ära ei esita, ei saa riik teada, kuidas neil majanduslikult läheb. Siis ei pruugi raskustes ettevõte jõuda ka pankrotimenetluseni ning tegelilk statistika ja ülevaade pankrotis ettevõtetest jääb puudulikuks.

Viimsalu sõnul hindab maksejõuetuse teenistus, et Eesti ettevõtlusmaastikul on ligi 18 miljardi euro ulatuses latentset maksejõuetust. Sisse pole arvestatud füüsilistest isikutest võlgnikud, kelle võlgu kohtud massiliselt kustutavad. "Seega jääb riigieelarvesse raha laekumata," nentis Viimsalu.

Ta sõnas, et Eestis pole praegu selgelt määratud, kes vastutab Eesti ettevõtlusmaastikul toimuvate riskide ennetamise ja haldamise eest ning tegeleb inimeste maksejõuetusega. Viimsalu palus peaministril kutsuda kokku valitsuse istung.

Ta soovib, et seal arutataks maksejõuetuse mõju Eesti majandusele ja sisejulgeolekule. Viimsalu nimetas, et maksejõuetuse tõttu võivad kasvada sotsiaalne ebavõrdsus, kuritegevus, oluliste ettevõtete häired, finantssüsteemi ebastabiilsus, välismõju oht ning väheneda usaldus riigi institutsioonide vastu.

Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Lysandra Suursaar vastas ERR-i päringule, et kirja sisuline menetlemine on alles pooleli, mistõttu pole neil veel Viimsalu tõstatatud küsimustele vastuseid.