Peapiiskop Viilma: peame tulema kristlastena kapist välja

EELK uus peapiiskop Urmas Viilma tuletas oma tänases, enda jaoks esimeses advendikõnes meelde, et Eestil on kristlikku ajalugu olnud kauem kui oma kirjakeelt või laulupeotraditsiooni ning kutsus pagulaste saabumise eelõhtul neid juuri mitte häbenema, vaid välja näitama ning selle alusel külalislahke olema.

„Olen sageli imestanud, et ligi 150 aasta pikkuse Eesti laulupeokultuuri ja ligi 500 aasta pikkuse emakeelse kirjakultuuri tähtsustamise kõrval, ei leia samal määral väärtustamist ja kõrgelt hindamist kogu meie 800-aastane kristlik ja vaimulik kultuuripärand,“ kõneles Viilma.

„Ometi on olnud meie kristlik ja sageli just luterlik-protestantlik maailmavaade tegelikuks lähteallikaks nii trükikunstile, kirja- ja lugemisoskusele, arhitektuuri- ja kunstipärandile, laulu- ja pillipidudele, kooli- ja kogukonnakultuurile,“ selgitas peapiiskop.

Viilma pidas oluliseks oma kristlike juurte tunnistamist ja nende juurde pöördumist ajal, mil Eesti valmistub teistsuguse usulise ja kultuurilise taustaga inimeste vastuvõtuks.

„Me peame kohe-kohe asuma harjuma pagulastega, kellest paljud on kristlased või moslemid. Me peame looma neile Eestis nende religooni-kultuuri toetava keskkonna ja lisaks sellele, peame neile tutvustama ka oma kultuuri, oma traditsioone ja oma religiooni. Kuid meie inimesed ei oska seda, sest see kõik on neile võõras. Kõike, mis on võõras kardetakse ja ka välditakse. Usun, et siin on meie rahvale etteheidetud võõravaenu juured,“ leidis Viilma.

„Et suuta sallida ja hoolida teistest ja nende tõekspidamistest, et austada teiste kultuuri ja usulist maailmavaadet, peame tunnistama esmalt, kes me ise oleme. Peame julgema häbenemata tunnistada seda, et Eesti on kristlik maa ja Eestimaal elavad kristlased. Me peame tulema kristlastena kapist välja!“ tegi Viilma üleskutse.

Ta nentis, et külalislahkus, hädasolija aitamine ja ligimesearmastus kõigi inimeste suhtes on kristlikud väärtused, millest on saanud euroopalikud väärtused.

„Oma esivanemate haudadel mälestusküünalde süütamine, terrorirünnakute ohvrite mälestuseks läbiviidud leinaseisakus osalemine, advendi- või jõuluajal kirikus käimine – see ei ole eestlase arvates kristlus. Loomulikult on!“ teatas Viilma.

„Meie koolides ei räägita sellest, et Eesti on kristlik maa. See polevat kohane, sest usuteemad on nii isiklikud, et kuuluvad pigem isikliku kui avaliku elu juurde. Eesti on üks vähestest, kui mitte ainus Euroopa riikidest, kus on võimalik lasteaiast ülikooli lõpuni läbida kogu oma haridustee ilma, et keegi noort inimest maailmavaateliselt hariks või tutvustaks talle võrdlevalt erinevaid maailma religioone või uskumusi,“ nentis Viilma.

Eestlaste usuleigus on linnalegend

Samas väitis ta, et eestlaste pidamine kõige usukaugemaks rahvaks Euroopas on linnalegend, mil puudub alus.

„Kevadel eestimaalaste usklikkust mõõtnud SAAR-POLL sotsioloogiline küsitlus “Elust, usust ja usuelust 2015” tulemused näitavad ateistide vähenemist viimase viie aastaga 13 protsendipunktilt 9 protsendini. Jumalasse usub kolmandik eestimaalastest, üleloomulikke jõude kolmveerand rahvast. Me oleme väga religioosne rahvas! Tõsi on aga see, et Eesti elanikkonnast vaid vaevalt veerand kuulub kirikusse,“ väitis Viilma.

„Ometi on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suurim liikmesorganisatsioon Eestis, mis on oma annetavate liikmete arvult suurem kui kaitseliit, ametiühingud või isegi kõigi poliitiliste erakondade annetavad liikmed kokku,“ piltlikustas ta.

Peapiiskop ei muretsenud mitte kirikute pärast, mis jäävad väljasurevates külades tühjaks, pidades seda juba arhitektuuripärandi kaitsjate mureks, küll aga valutas ta südant kasvava rahvaarvuga eeslinnade pärast, kus pole kirikuid ja välismaale kolinud eestlaste pärast, kes ei saa oma kodukohas eestikeelsetest jumalateenistustest osa. Siiski tunnustas ta kasvava rahvaarvuga kohalikke omavalitsusi, kes on asunud ka kirikuid rajama.

„Loodan, et riik ja omavalitsused jõuavad peagi kokkuleppele ning näevad võimalusi oma eelarvetest ka erakoolide tegevuse jätkuvaks toetamiseks. Mul on hea meel, et Tallinna linn on õpilaste erivajadusi ja lapsevanemate maailmavaatelisi erisusi kõrgelt väärtustades andnud lubaduse toetada tulevikus erivajadustega õpilastega erakoolide kõrval ka kristlikke erakoole,“ rääkis Viilma.

Urmas Viilma pühitseti EELK peapiiskopi ametisse kümme kuud tagasi, pärast senise peapiiskopi Andres Põdra siirdumist emerituuri. Seejärel on Viilma kutsunud konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse liikmete hulka esmakordselt kiriku ajaloos kaks naisliiget. Samuti on konsistooriumi koosseis noorenenud.

„Loodan, et põlvkondade vahetumisega tänapäevastub kiriku suhe kogu ühiskonnaga ilma, et peaksime muutma kiriku ajatuna püsiva sõnumi sisu ja õpetust,“ rõhutas Viilma oma advendikõnes.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: