Pandikiri on võlakiri, mida emiteerivad pangad ja mille tagatis on tavapäraselt pankade nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu või ka näiteks avaliku sektori võlakohustustest tulenevad nõuded. 

Pandikirjad on võlakirjadega võrreldes tavapärasest kõrgema usaldusväärsusega, sest nendega seotud kohustuste täitmine on paremini tagatud, eelkõige õiguslikult. 

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) läbiviidud pankade varade likviidsust ja kvaliteeti käsitlevas uuringus liigitatakse pandikirjad kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga väärtpaberite hulka.

Praktikas on pandikirjad Euroopas üks populaarsemaid kapitaliturgude väärtpabereid, eriti Saksamaal ja Skandinaavias.

Rahandusministeerium usub, et pandikirjad annaks uusi võimalusi ka Eesti investoritele.

"Näiteks täna, kui ka Eestis on kurdetud, et pensionifondid on Eestisse vähe investeerinud, siis edaspidi võiks see tähendada, et pensionifondid saaksid investeerida pandikirjadesse, mis peaks olema nende jaoks üsna turvaline investeering," selgitas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt "Aktuaalsele kaamerale".

Üha olulisem pankade rahastamise instrument 

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses selgitatakse, et pandikirjadest on Euroopa Liidus saamas üha olulisem pankade rahastamise instrument. Näiteks 2013. aasta seisuga oli globaalselt kokku väljastatud pandikirju 2,5 miljardi euro eest, millest üle 80 protsendi oli väljastatud seitsmest Euroopa Liidu riigist: Saksamaalt, Taanist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Rootsist, UK-st ja Itaaliast.

Üha suurema pandikirjade osakaalu mõjutaja pankade emissioonides on lähenemine, et nn tavaliste ehk tagamata võlakirjade investorid peavad probleemide korral kahjumid kinni maksma, samas kui pandikirjade tagatisvara on investorite jaoks kaitstud. Samuti mõjutavad tagamata rahastamise suurenenud kulud.

Pandikirjad on investorite jaoks mitmes aspektis võrreldavad riigivõlakirjadega.

Euroopa Liidu tasandil pandikirjade kohta eraldi harmoneeritud regulatsiooni ei ole, kuid selle võimaliku loomise kaalumisele on varem viidatud. Euroopa Komisjon on algatanud möödunud aasta 30. septembril avaliku konsultatsiooni, mis lõpeb tänavu 6. jaanuaril ja kus kaalutakse juba erinevaid võimalusi ühtse Euroopa Liidu ülese pandikirjade lähenemise rakendamiseks esialgu ühtse praktikana, aga seejärel juba võimaliku õigusliku regulatsioonina.

Ühtlase raamistiku loomise abil loodab Euroopa Komisjon muu hulgas elavdada Euroopa Liidu majanduskasvu ja luua täiendavaid rahastamismeetmeid ettevõtetele.

Väidetavalt on Eesti ja Horvaatia Euroopa Liidus seni ainsad liikmesriigid, kus ei ole eraldi pandikirjade emiteerimist ja toimimist reguleeritud.

Pandikirjade seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt loodaks Eestis pankadele õiguslikult usaldusväärne keskkond pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjade turu toimimiseks.

Ka Eestis tegutsevad pangad on näidanud üles huvi pandikirjade emiteerima hakkamise vastu ja seetõttu on vaja seda valdkonda reguleerida, et tagada sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega pandikirjade kõrgemat usaldusväärsust ja pandikirjade investorite kaitset.