Ministeerium märkis, et jätkab tegelike kasusaajate andmetele ligipääsu uue korra ettevalmistamist, kuna kooskõlastusringil laekunud tagasiside vajab veel analüüsi.

"Soovime, et uus juurdepääsumudel oleks õiguslikult selge, praktiliselt rakendatav ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kooskõlastusringil laekunud tagasiside aitab eelnõu parandada ja seetõttu täiendame selle põhjal nii määrust kui ka seletuskirja," ütles rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause.

Määruse eelnõule laekus kooskõlastusringil tagasiside, mille põhjal täiendatakse nii eelnõu kui ka selle seletuskirja. Tagasiside puudutab muu hulgas õigustatud huvi regulatsiooni, andmekogule juurdepääsu korda ning seaduse ja määruse omavahelist regulatsiooni. Muudatuste läbitöötamine ja eelnõu täiendamine võtab rohkem aega – see tähendab, et 10. juulist kavandatud muudatusi ei rakendata ja kuni uue korra jõustumiseni kehtib senine ligipääsukord, selgitas ministeerium.

Rahandusministeerium lubas teavitada uue korra jõustumise ajast pärast eelnõu valmimist ja määruse vastuvõtmist.

Juuni alguses selgus, et rahandusministeerium kavatseb piirata inimeste ligipääsu ettevõtete tegelike kasusaajate andmetele.

Rahandusministeerium põhjendas muudatust vajadusega leida parem tasakaal läbipaistvuse, rahapesu tõkestamise ja inimeste eraelu kaitse vahel.

Muudatused tulenevad Euroopa Liidu uuest rahapesu tõkestamise õigusraamistikust ja Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt ei ole tegelike kasusaajate andmete piiramatu avalik kättesaadavus põhjendatud.

Samas on Läti leidnud oma seadustes võimaluse infot tegelike kasusaajate kohta ka edaspidi avalikuna hoida ning piirab sellele juurdepääsu üksnes üksikjuhtudel, kui seadus näeb ette konkreetse vajaduse kaitsta tegelikku kasusaajat või tema perekonda. Teisisõnu ei pea Lätis taotlema teabe avalikustamist, vaid selle varjamist.

Rahandusministeeriumis ette valmistatava muudatuse järgi saavad selle võimaluse ainult asutused, kellel on seda tarvis oma ülesannete täitmiseks, ning isikud, kes suudavad oma huvi põhjendada.

Praegu saab tegelike kasusaajate andmeid e-äriregistris vaadata igaüks. Euroopa Liidu uus õigusraamistik näeb aga ette, et edaspidi põhineb ligipääs konkreetsetel alustel.   

Tegelike kasusaajate andmed aitavad mõista, kes tegelikult äriühingut kontrollib. Need andmed on vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, klienditundmise kohustuste täitmisel ning järelevalves.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta jättis juuni lõpus rahandusministeeriumi eelnõu allkirjastamata.

Muudatus oleks piiranud ka ajakirjanike ligipääsu teabele – infot näha sooviv isik oleks pidanud tõestama, et ta on ajakirjanik ning saama taotluse põhjal kinnituse. Ministeerium ei ole täpsemalt selgitanud, kuidas selline ajakirjanike verifitseerimine peaks toimima.