Omastehooldajate arvates on euroraha jagamine Eestis tugevalt kaldu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Erihoolekande teenuse reformimiseks saab Eesti Euroopa Liidult järgmise kaheksa aasta jooksul 56 miljonit eurot. Millised erihooldekodude projektid raha saavad, selgub järgmise kuu aja jooksul. Lapsevanemate või kogukondade toel on valmimisel kümmekond erihooldekodu, mille tulevik on aga küsimärgi all.

Omastehooldajate arvates on euroraha jagamine Eestis tugevalt kaldu. Kui Eesti kodudes elab praegu üle 12 000 psüühilise erivajaduse või liitpuudega täiskasvanu, kes võiks olla mõne erihooldekodu kliendid, siis paarikümnes riiklikus erihooldekodus on teenusel 2500 inimest. Ja kui 56 miljonit eurot erihoolekandeteenuse ümberkujundamiseks ette nähtud raha liigub suuremalt jaolt riiklikku süsteemi, siis ajab see omastehooldajatel harja punaseks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

32-aastast autistlikku poega kasvatav Katrin Tenner loodab, et tulevikus hakkab tema poeg elama Tallinna Käo päevakeskuse laienduses.

"Rühmakodu, nii nagu see on Harakas ja Maarja külas. Ideaalne oleks see, kui need noored, kes on rühmas praegu koos ja neil kõik toimib, nad saavad omavahel hästi hakkama, kõik sobib, et see sama seltskond saaks edasi minna. Vat sellises rühmakodus saaks nad ilusasti hakkama," selgitas Tenner.

Käo päevakeskuse lapsevanemad on pead kokku pannud ja soovivad just sellist kodu oma lastele rajada, sest pole teada, kauaks omal kodus hooldamiseks jõudu jagub. Riikliku hoolekandesüsteemi järjekorrad on aga pikad.

"Aga kindlasti mingid võimalused on, aga põhivõimalus on muidugi see, kui vanem ära sureb, siis leitakse ilmselt mingi koht. Aga enamus vanemaid pole valmis praegustel tingimustel, nii kaua kuni tervis vastu peab, oma last sinna paigutama," rääkis Tenner. "Sellepärast, et üks inimene on väga suure kamba peale ja seal tulevad väga erinevad inimesed kokku ja ühist tegevust ei ole."

Maarja küla oli esimene pääsuke eraalgatuse korras sündinud erihooldekodust. Tänaseks on neid rohkem ja soovegi Maarja küla taoliste rajamiseks kümmekond.

Tartumaale Haaslava valda planeeritava Maarja Päikesekodu on heaks kiitnud 3 sotsiaalministrit, riigikogu sotsiaalkomisjoni 2 esimeest, maa- ja vallavanematest rääkimata, seega mõjus initsiatiivgrupile külma dušina sotsiaalministri määrus, mille järgi Päikesekodu eurorahale ei kvalifitseeru.

"Minu kõige suurem põhjendus on eraalgatuse kaasamine ehk eraalgatusest tuleneb kvaliteet, mis on tänase erihoolekandeteenusesse väga vajalik sisse tuua just riikliku teenusepakkuja kõrvale," rääkis Maarja Päikesekodu juhatuse esimees Tõnu Rästas.

Kümmekond eraalgatuse korras loodud initsiatiivgruppi olid reedel sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja kantsleri vastuvõtul. Tsahkna kinnitas kohtumise lõppedes, et kuu aja pärast on kõigi erihooldekodude rajajatega silmast silma kohtutud ja pilt selge, kuhu ja kui paljudele puuetega inimestele kodusid ehitatakse.

"Meil on palju head initsiatiivi, mida ei tohi bürokraatiasse ära kaotada, pigem vastupidi, tuleb julgustada ja leida nii palju personaalseid lahendusi kui võimalik on," sõnas minister Tsahkna.

"Praegu on meil kokku lepitud, et 200 uut erihoolekohta tekib juurde. See ei lahenda muidugi probleeme, sest meil on paljud koduhooldusel, aga see pole veel kõik, sest meil käivituvad suured meetmed just hoolduskoormuse vähendamiseks," vastas Tsahkna küsimusele, kui palju selle kaheksa aasta jooksul laekuva 56 miljoniga järjekord väheneb ehk kui palju uusi erihooldekohti luuakse.

200 kohta on muidugi piisk meres, arvestades seda, et aastaks 2020 võib lisanduda veel 1000 koduhooldel inimest.

"Protsentuaalselt vähendab ta väga vähe, see on marginaalne. Kui me räägime rohkem kui 12 000 erihoolekande teenusele kandideerida võivast inimesest, kes on praegu kodus, siis see 56 miljonit lahendab väga väheste inimeste vajadused," nentis Maarja Päikesekodu juhatuse esimees Rästas.

Rästas näeb edu võtmena riikliku hoolekandeteenuse ja eraalgatuste koostööd. Ka minister peab seda perspektiivikaks ideeks. Kaugete metsade vahele majade ehitamist ei pea Tsahkna mõttekaks, sest kes tuleks sinna kvaliteetset teenust osutama.

"Me oleme näinud eelmisest rahastamisperioodist näiteks asenduskodu teenuse puhul, kui me ehitasime uusi lastekodu hooneid, need on ilusad ja kallid. Täna me näeme, et sellest pearahast, mis on määratud asenduskodu teenuse jaoks, tegelikult ei piisa, et neid maju üleval pidada. Tuleb õppida eelmisest perioodist ja nendest vigadest, mis siis tehti," märkis minister Tsahkna.

Veel pelgavad eraalgatuse korras erihooldekodusid rajavad inimesed, et külade valmimisel pannakse neisse elama riiklikus järjekorras eespool olevad inimesed. Tsahkna on lubanud ka sealset järjekorrasüsteemi reformida ja paindlikumaks muuta. Praegusele riiklikule süsteemile on lapsevanematel mitmeid etteheiteid.

"Kõige suurem puudus riiklikus hoolekandesüsteemis on tegeluse puudumine ehk nendel inimestel ei ole eneseteostuse võimalust, mõnikord ei ole võimalik tegeleda kõige elementaarsemate huvialadega ehk puuduvad ressursid huvitegevuseks ja ilmselt puuduvad ka inimressursid tegevusjuhendajate näol," ütles Tõnu Rästas.

Maarja Päikesekodus on head töötajad juba olemas, kinnitas Rästas. Oleks ainult võimalus kodud valmis ehitada.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: