"Meie poliitika on ühiskonnast võõrandunud, [nii] et me väga tihti ei tunne seda, et poliitikute tehtud otsused on tõesti meie otsused. Ühiskonnal ei ole praegu võimalik seada poliitilisse päevakorda neid küsimusi, mis paljude arvates on meie ühiskonnale just kõige tähtsamad," tõdes ajaloolane Jaak Valge.

Ta lisas, et kindlasti on teatud hulk küsimusi, mida rahvahääletusele panna ei tohiks.

"Samas ei tohi see nimekiri olla kaks ja pool meetrit pikk – siis kaotaks see idee ju mõtte. Ta peab olema piisavalt pikk. Ka peaks olema piisavalt suur see künnis, kui suur hulk inimesi saab rahvaalgatusega rahvahääletusi algatada – vastasel korral võib poliitiline süsteem destabiliseeruda."

Eeskujuks Šveitsi mudel?

Ajaloolase Kaja Kumer-Haukanõmme sõnul tuleks veel põhjalikult arutada, millised reeglid võiks Eestis rahvahääletusele olla. Eeskuju võiks tema arvates võtta Šveitsist, kus 168 aasta jooksul on rahvahääletusel olnud veidi alla 600 eelnõu.

"Kui rahvaalgatus tekib, siis saadetakse see kõigepealt valitsuse kantseleile, kes kontrollib, kas see on ka teostatav, kas see on realistlik, kas ta ei lähe vastuollu mingite ülimate seadustega, näiteks inimõigustega, ja kas ta ei kahjusta kuidagi riiki, ei materiaalselt ega muul moel," kirjeldas Kumer-Haukanõmm Šveitsi süsteemi.

Tema sõnul toimuvad Šveitsis rahvahääletused üldiselt neli korda aastas ja nende osalusprotsent sõltub paljuski sellest, kuivõrd hääletusel olev teema inimesi kõnetab.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) leiab, et esindusdemokraatia arendamisel on arenguruumi vast erinevate kodanikeühenduste kaasamisel õigusloomesse. Mõne seaduseparagrahvi või näiteks vähemusi puudutavate küsimuste rahvahääletusele panek oleks tema hinnangul aga puhas popilism.

"Rahvahääletusele tuleks panna oma kaalult eksistentsiaalsed küsimused, mis on riigile põhimõtteliselt olulised," tõdes Pikhof "Aktuaalse kaamera" intervjuus.

Ta lisas, et hääletusele minev küsimus peab olema väga selge ning sellele peab olema võimalik üheselt "jah" või "ei" vastata.

"Näiteks, et kas astume Euroopa Liitu või kas astume NATOsse."

Konverentsi korraldas sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mille juht Varro Vooglaid esitles ka sihtasutuse korraldatud uuringu tulemusi. Nende kohaselt 82 protsenti eestlastest pigem soovib, et inimestel oleks õigus algatada rahvahääletusi.