Jäälõhkuja Botnica teema lisati juba käsilolevasse kriminaaluurimisse
Riigiprokuratuur lisas riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.
Riigiprokurör Laura Feldmanis otsustas lisada uurimiskomisjoni poolt prokuratuurile edastatud materjalid kriminaalasja juurde, millega uuritakse korruptsioonikahtlusi Tallinna Sadamas.
"Seega kontrollivad kaitsepolitsei ja prokuratuur jäämurdja Botnica soetamisega seotud asjaolusid juba käimasoleva kriminaalmenetluse raames," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ERR.ee-le.
Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni kahtlustuse kohaselt edastas Tallinna Sadam jäälõhkuja Botnica ostul ebaõigeid andmeid laeva hindamise kohta ning väidetavalt hindasid ja vahendasid hilisemat müüki samade isikutega seotud ettevõtted.
Tallinna Sadama tegevuse uurimiseks kokku kutsutud komisjoni esimehe Artur Talviku sõnul tekkis komisjonil töö käigus kahtlus, et kuna 2012. aastal Tallinna Sadama omandatud jäälõhkuja Botnica hindamist puudutavad andmed ei olnud õiged, osteti alus tegelikust väärtusest kallimalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nii sadama juhatus antud ostu puhul kui ka siis kaudsemalt öeldes nõukogu ei olnud ja kindlasti ka omanikuesindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud piisavalt nõudlikud selle hinna allatoomiseks, see üks asi. Aga selle hinna kujundamise protsessis, võrreldes dokumente, me leidsime kelmuse tunnused, " rääkis Talvik.
Jäälõhkuja eest maksti 50 miljonit eurot, kuid mitmes dokumendis jooksid Talviku sõnul läbi ka sellest väiksemad summad. Samuti selgus dokumentidest, et laeva hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.
"Müüja maakler kui ka ostja nõustaja on sama isik. See ei kõla juba isenesest hästi," märkis Talvik.
"Minu teada see ongi selle uurimise objektiks, et kes millist rolli on selle tehingu juures mänginud. Mulle suures pildis tundub usutav, et selle laeva maksumus ostmise hetkel, kui nafta hind oli teistsugune ja Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sanktsioone ei olnud, võis olla 50 miljoni kandis," selgitas Tallinna Sadama juhatuse esimees Marko Raid.
Kuna tegemist on eriotstarbelise laevaga, mille hindamise asjatundjaid napib, on praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda, kinnitas merendusnõukogu juht viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Küll on aga talle teada, et 1998. aastal läks jäälõhkuja ehitus maksma üle 330 miljoni Soome marga ehk siis tänases vääringus umbes 56 miljonit eurot. "Meil on seadustega hästi paika pandud, mismoodi taolisi tehinguid läbi viiakse, kes viivad, milliste tingimuste juures ja mis nad pärast teevad, kui tehing on teostatud," märkis Kõuts.
Tallinna Sadam asus jäälõhkujat hankima pärast 2007. aastal nurjunud riigi plaani ehitada Eestile uus laev. Toona oleks uus alus veeteede ameti hinnangul läinud maksma 110 miljonit eurot.
Toimetaja: Marek Kuul