Siseministeerium toetab turvalisusesse panustavaid vabaühendusi tänavu 125 000 euroga ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Lähtudes siseturvalisuse arengukavast 2015-2020, kehtestas siseministeerium kogukondliku turvalisuse maakondlikud toetusvooru tingimused kogu arengukava perioodiks kuni 2020. aastani, käesoleva aasta toetusraha suurus on 125 000 eurot.

Käesolevaks aastaks on toetusraha suuruseks 125 000 eurot ning toetuse saajale makstav maksimaalne toetus taotluse kohta on 3500 eurot, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ERR.ee-le.

Taotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, sihtasutused ning usulised ühendused. Toetuse taotleja peab kaasama partnerina kogukonna, teisi ühendusi ja asutusi ja näitama kogukondliku turvalisust häiriva probleemi olemasolu pakilisust ja kogukonna vajadust ning tahet selle probleemi ühiseks lahendamiseks.

Toetusvoorud on juba kaks aastat toimunud siseministeeriumi eestvedamisel ning järgmised viis aastat korraldab neid Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koos maavalitsustega.
Tänavused maakondlikud toetusvoorud toimuvad sügisel.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul aitavad toetusvoorud luua ühiskonda, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt.

"Turvalise elukeskkonna tagamiseks ei piisa pelgalt politseist ja teistest asutustest. Asendamatu roll on vabatahtlikel ja vabaühendustel, riigiasutuste roll on aga toetada taolisi algatusi. Vaid iga kodaniku teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu suudame ennetada ohtusid ning nutikalt ja tulemuslikult reageerida õnnetustele ja korrarikkumistele," ütles Veldre.

 

Toimetaja: Marek Kuul



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: