Riigiportaal alustab uuest aastast puhtalt lehelt ({{commentsTotal}})

Pikk Hermann.
Pikk Hermann. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riiklikest registritest kodanikele nende kohta käivat infot vahendav riigiportaal eesti.ee saab uuest aastast uue sisu.

2003. aastal loodud eesti.ee riigiportaal, mis hõlmab kogu infot, mis riigiasutustel oma kodanike kohta on ning võimaldab sealtkaudu riigiga seotud toiminguid teha, läbib uueks aastaks olulised muutused.

"IT-süsteemide keskmine eluiga on kuni kümme aastat. Seetõttu on saabunud aeg portaali infoarhitektuur üle vaadata ning projekteerida puhtalt lehelt portaali uusversioon – selline, mis suudaks Eesti inimesi teenida järgnevatel aastatel," põhjendas süsteemi haldava riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop ERR.ee-le.

"Uue riigiportaali makett on valmis, keskkonna projekteerimine ja programmeerimine jätkub ka aastal 2017. Iga valmis saanud moodul tuuakse kasutaja ette kohe, kui see valmib," kinnitas Peterkop. Tema kinnitusel riigiportaali roll ja otstarve ei muutu – eesti.ee jääb ka edaspidi mugavaks ja turvaliseks kanaliks kodaniku ja ettevõtja suhtlusel oma riigiga.

Peterkopi selgitusel läheb riik nüüd sama teed, nagu pangad ees on läinud, lüües eraisiku ja ettevõtte vaate lahku ning pakkudes neis täiesti erineva ülesehitusega infot.

"Riigiportaali põhiroll on olla infokataloog. Sarnaselt ettevõtlusmaailma reeglitega on infokataloog pigem teemapõhine, mitte asutusepõhine. Kasutaja soovib jõuda teenuseni võimalikult lihtsalt ja kiiresti, tundmata huvi, millise asutuse millisest serverist talle vajalikku teenust parasjagu pakutakse," selgitas Peterkop uut loogikat.

Uues keskkonnas on teemad grupeeritud võtmesõnade kaupa. Endiselt jääb portaali vaade «Minu asjad», kus sisselogitud kasutaja näeb ülevaadet oma andmetest eri registrites, talle saadetud teavitusi ja dokumente.

Lisaks tuleb uues süsteemis ainulogimise põhimõte, mis tähendab, et kord sisse loginud kasutaja ei pea end korduvalt autentima - teenuseserveri vahetumisel edastataks sisseloginu isikukood järgmisele teenusepakkujale.

Eraldi eesmärgiks on seatud portaali kasutatavus uute, kaasaegsete seadmetega.

riigiportaali uuendused peaksid tavakasutaja vaates nähtavaks muutuma uue aasta alguseks, ehkki väikeseid muutusi on sisse viidud jooksvalt.



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: