Saaremaa sadamas loodetakse tulevikus näha rohkem kaubalaevu ({{commentsTotal}})

Kümme aastat kruiisisadamana tegutsenud Saaremaa sadam tahab areneda multifunktsionaalseks sadamaks ja hakata oma kaide ääres teenindama ka rohkem kaubalaevu.

Sadama paarikümne hektari suurusele kinnistule pakutakse kaubavedudest huvitatud ettevõtetele võimalust taristute väljaarendamiseks, kus saaks tegeleda nii tootmise kui ka kauba ladustamisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"66 kruiisilaeva selle 10 aasta jooksul on andnud päris hulga turiste. Ja kaupa on tehtud. Kaupa on see aasta veetud siin 14 000 tonni," märkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kunagi 100 miljoni krooniga valmis ehitatud sadama jaoks on seda 10 aasta kohta plaanitust ilmselgelt vähem.

Pärast aastatepikkust kohtuvaidlust on Tallinna sadamal nüüdseks kõik load olemas selleks, et hakata Saaremaa sadamas tegelema ka kaubavedudega.

"Me viisime Saaremaa sadama nüüd uuesti üldkaubasadama kaardile. Ja sellest lähtuvalt võiks öelda ja loodame, et tuleb uus hingamine ja uus algus. See sadam on piltlikult öeldes õigel pool saart. Ta on suurtele laevateedele lähemal, ta on piisava süvisega, ta on talve läbi lahti ja seda sadamat saab Saaremaa hüvanguks väga hästi ära kasutada," selgitas Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader.

Tänavu kevadel vähendas Tallinna sadama nõukogu Saaremaa sadama bilansilist väärtust 6,6 miljonilt eurolt 650 000 eurole.

"Kui vaadata tema tänast raamatupidamislikku väärtust, siis kannatab pidada küll. Ja eesmärk on lihtsalt kasvatada nii kaubaäri kui reisijate vedu," kommenteeris Kalm.

Tallinna sadama juhtidel on usku, et koos Saaremaa ettevõtetega suudetakse sadam koos paarikümnehektarilise maaalaga aktiivsemasse kasutusse võtta.

"See võimaldab siin kaht asja. Ladustamist nii vabas õhus kui ladustamist ladudes ja ka väikest viisi tootmist. Ja praegu meil ongi nii öelda huviliste kaardistamine, huviliste leidmine, et panna pilt paika, kes siia võiksid kõik tulema hakata," sõnas Ader.

Järgmisel suvel on Saaremaa sadamasse oodata tänavuse kahe laeva asemel 7 kruiisilaeva.

Toimetaja: Laur Viirand



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: