Rain Kooli: vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad ({{commentsTotal}})

Hetk võitlusest. Pilt on valitud selle illustratiivsete omaduste tõttu, st artiklil puudub sisuline seos pildil kujutatud isikutega.
Hetk võitlusest. Pilt on valitud selle illustratiivsete omaduste tõttu, st artiklil puudub sisuline seos pildil kujutatud isikutega. Autor/allikas: Kärt Rebane

Kui tõde saab üldse keskustelu käigus sündida, siis sünnib ta ainult arutelus, olukorras, kus ühegi osalise eesmärk ei ole teisi meelt muutma panna või selle ebaõnnestumisel lihtsalt põrmuks teha, leiab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

Ühes augusti alguses peetud vestlusringis määratles emeriitprofessor Rein Taagepera paari elegantse mõttepintsli liigutusega arutelu ja väitluse vahe.

”Arutelu nõuab ärakuulamist ja teise poolega kaasamõtlemist, samas kui väitlusprotsessis ei tohi kunagi möönda, et teisel on õigus. Küsimus ongi selles, kas eesmärk on tõele lähemale jõudmine või teise poole võitmine,” tõdes Taagepera toona.

Viimaste aastate üha järsumaks, ründavamaks ning võitluslikumaks muutunud õhustikus oli see mõttekäik oli nagu ”sõõm allikast, mis imepuhas”, kui laenata ridu, mis on raiutud siinkõneleja isapoolse suguvõsa viimse puhkepaiga graniiti.

Nii lihtne ja nii tõsi. Arutelu on kunst. Väitlus on võitlus. Ja isegi kui väitlus toimub nii filigraansel tasemel, et see on kunst, on see siiski võitluskunst. Üks peab tõusma, teine langema.

Ning tõsi on seegi, et Soome lahe kallastel on kombeks need kaks olemuslikult erinevat nähtust ka pidevalt segamini ajada. Üldiselt ühes suunas – üht ehtsat arutelu keegi väitluseks pidama ei kipu, küll aga väidab nii mõnigi tegelik väitleja, et ta ju ainult arutleb…

Taagepera sõnad andsid ka omamoodi vabaduse kõigile neile, kes viimaste aastate jooksul on lugenud või kuulanud arvamusi, et näiteks sotsiaalmeedias või ka reaalses elus tuleks eri meelt olevatele, erinevat maailmapilti esindavatele või mingit võõrast ideoloogiat kandvatele inimestele ikka ruum anda. Neid kuuldavasti ei peaks rohima välja oma sõbralistidest ega päriselu-kokkupuudetest, sest vaidluses selguvatki tõde.

See viimane on üks suuremaid väärarusaamu, mida suur osa inimkonnast on pikka aega korrutanud. Vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad – kas siis vaimsed või teinekord ka ehtsad, füüsilised.

Kui tõde saab üldse keskustelu käigus sündida, siis sünnib ta ainult arutelus, olukorras, kus ühegi osalise eesmärk ei ole teisi meelt muutma panna või selle ebaõnnestumisel lihtsalt põrmuks teha.

See on ka põhjus, miks ma ise, endine aktiivne ja kohati kiivaski väitleja, loobun praegusel ajal aktiivsest osalemisest igas sellises vestluses, millest teise poole eelhäälestatuse, meelsuse, väga väljakujunenud maailmavaate, ideoloogilise poolevaliku või muu fikseeritud mõtlemise tõttu ähvardab arutelu asemel väitlus tulla.

Niisiis, head sõbrad, tuttavad, sotsiaalmeedias sõnavõtjad, netikommentaatorid ja veebitrollid – kui ma teiega väitlusse ei lasku, siis ärge võtke isiklikult. Ma ei taha püüda teid veenda ega põrmustada, kuid ei taha raisata aega ega jaksu ka selleks, et teie saaksite seda minu peal proovida.

Tsiteerides veel korraks Rein Taageperat – mul pole seda vaja. See pole lihtsalt huvitav.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: