Põgenikekvoodid on poliitiliselt surnud - kuulutas Euroopa Liidu eesistuja Slovakkia peaminister Robert Fico läinud nädalal. Naaberriigis Ungaris korraldas peaminister Viktor Orban selle diagnoosi põlistamiseks rahvahääletuse. Valitsuse kampaania ja küsimuse sõnastuse juures polnud tulemus üllatav. 98% vastanutest leidis, et nad ei taha, et Brüsselis saaks otsustada põgenikekvootide üle ilma Ungari parlamendi heakskiiduta. Samas osales referendumil vaid 43% valijatest, mis tähendab, et seaduse järgi on hääletus õigustühine. Orban lubab sellele vaatamata muuta riigi põhiseadust.

Visegradi "mässu" kommenteerides ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et armastus esimesest silmapilgust ongi elus üsna harvaesinev ja Ida-Euroopa peab õppima kvootidega elama. Ja kuigi Juncker väidab, et põgenikega pole hädas mitte Euroopa Liit, vaid mõned üksikud liikmesriigid, heidab Kreekas toimuv varju kogu liidule.

"Aasta on möödas Euroopa Liidu nõukogu ümberpaigutamise otsusest ja oleme tänaseks täitnud vaid 13% eesmärgist. See ei ole normaalne," nentis ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) Euroopa regiooni juht Vincent Cochetel.

"Põgenikud ja immigrandid kirjeldavad, kuidas põgenesid sõja eest, läbisid ohtlikke teid ja tulid üle mere. Ja kui nad Kreekasse jõuavad, siis neil kaob lootus," sõnas omakorda Norra pagulasabi nõunik Valerie Ceccherini.

"Saime teada, et 2474 vanemateta alaealist on Kreekas. See ei ole Kreeka probleem, see ei ole meie väljakutse, see on EL väljakutse," rõhutas Kreeka EL-i esinduse diplomaat Spyridon Voulgaris.

Euroopa ei peaks täna enam rändekriisis olema, ütleb UNHCR-i Euroopa piirkonna juht Cochetel. Viimase paari kuu jooksul on Kreekasse saabunud keskmiselt 100 põgenikku päevas - inimvoog, millega peaks 500 miljoni elanikuga liit toime tulema, kui ümberpaigutamine toimiks. Aga ei toimi. Kreekast on teistesse liikmesriikidesse ümber paigutatud vaid veidi üle 4400 põgeniku, samal ajal kui valitsused lubasid Ateenat aidata rohkem kui 63 000 inimesega.

Mandri-Kreekas ootab täna paremat homset üle 46 000 põgeniku, kellest suurem osa on tänu Euroopa Liidu rahadele saanud katuse pea kohale. Saartel on aga olukord täbar.

"Enamus laagreid on täielikult üle koormatud. Saartel on majutusvõimekus kokku 7450 kohta, aga tegelikult elab seal üle 13 000 väga rasketes tingimustes. Kui enne talve ei võeta kasutusele selgeid ja õigeaegseid meetmeid, muudavad külm ja vihm alates oktoobrist nendes tingimustes elamise talumatuks," rääkis Norra pagulasabi nõunik Ceccherini.

Valitsus on leppimas tõsiasjaga, et osa põgenikest jääbki riiki, mistõttu on Ateena tasapisi hakanud mõtlema integratsiooniprogrammide peale. Valitsus on lubanud avada koolid, et põgenikelapsed, keda on juba nimetatud kadunud põlvkonnaks, ei jääks päris ilma hariduseta. Kui keskmine alaealine põgenik on olnud koolist eemal poolteist aastat, siis Kreekas leidub ka neid, kelle kogu lapsepõlv on möödunud sõja eest põgenedes ja aabitsat pole avatudki.

Eriti raske on neil, kel pole ette näidata Süüria passi.

"Nad on eelregistreeritud, mis ei tähenda Kreekale mitte mingeid õiguslikke kohustusi. See ei ole normaalne, see pole seadustega kooskõlas. Seepärast püüavad inimesed igapäevaselt sooritada enesetappe, põletavad asju," nentis Ceccherini.

Väidetavalt sai süütamisest alguse laastav tulekahju Lesbose saare suurimas - Moria laagris, kus kevadel töötasid ka Eesti sõrmejäljevõtjad. Tulekahjus hävis Moria laager täielikult.

Ka eelistatud Süüria põgenike puhul võtavad menetlustoimingud endiselt üle kolme kuu.

"See võtab keskmiselt 101 päeva alates hetkest, mil esitame liikmesriigile avalduse, tehakse turvakontrollid ja inimene lõpuks ümber paigutatakse. Inimesed kaotavad lootuse, nad on masenduses. On hädasti vaja, et liikmesriigid võtaksid rohkem kohustusi ja vastaksid kiiremini," lausus diplomaat Voulgaris.

Ülerahvastatud laagrid, ligi 2500 vanemateta alaealist, meeleheitest tärkav vägivald ja lähenev talv. Kõik viib Kreekat humanitaarkatastroofi poole, mille ennetamiseks on poliitilised kokkulepped Brüsselis ometi ammu sõlmitud. Aga kokkuleppeid ei täideta. UNHCR-i Euroopa piirkonna juht soovitab põgenike vastu streikival Ungari valitsusel meenutada 60 aasta taguseid sündmusi. 1956. aasta Ungari ülestõusu järel põgenes kodudest üle 200 000 ungarlase, kes paigutati ümber Euroopas ja USA-s.

"Inimesed ütlevad, et siis oli lihtsam, nad olid eurooplased jne. 1956 arutati, et need on kommunistid, kes infiltreeruvad ja destabiliseerivad Euroopat, me ei taha neid. Seal on mustlased, asotsiaalid, haiged ja puudega inimesed. Nad on keeleliselt väga erinevad, see on probleem, sest nad ei integreeru kunagi - need olid 1956 debatid, 60 aastat tagasi. Mõtleme ajas tagasi, miks see õnnestus 1956. aastal ja miks see ei võiks paremini toimida täna," rääkis Cochetel.