Lesbose linnapea: Türgi ei täida migratsioonileppe tingimusi ({{commentsTotal}})

Moria migratsioonikeskus Lesbose saarel.
Moria migratsioonikeskus Lesbose saarel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Lesbose saare linnapea Spyros Galinos süüdistab Türgit selles, et viimane ei täida 2016. aasta kevadel Euroopa Liiduga sõlmitud migratsioonileppe tingimusi ehk ei takista migrantidel Kreeka saartele jõudmist.

Galinos märkis, et olukord, kus Kreeka saartele saabub pärast 16 kuu pikkust pausi taas rohkem migrante, näitab seda, et Türgi on loobumas oma kohustusest inimsmugeldamist piirata, kirjutab ajaleht The Times.

"Kui Türgi tahab peatada [Kreekasse suunduvaid migrante] siis ta saab seda teha ja teeb ka," selgitas Galinos. "On selge, et türklased ei täida oma osa lepingu tingimustest. Kui miski on leidnud selle kriisi käigus ja leppe sõlmimise järel tõestamist, siis on selleks see, et migratsioonivoogusid reguleeritakse."

Eelmise aasta märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt lubas Türgi teha lõpu inimsmugeldamisele ja sai Brüsselilt vastutasuks kolm miljardit eurot, et anda abi riigis viibivale rohkem kui kolmele miljonile põgenikule, kellest suurem osa on pärit Süüriast.

Eelmisel kuul väitis president Recep Tayyip Erdogan, et Ankarale on EL-i poolt eraldatud vaid 800 miljonit. Samas näitavad EL-i dokumendid, et peaagu kogu lubatud summa on eraldatud, muuhulgas ka 20 miljonit eurot Türgi rannavalve tugevdamiseks.

Erdogan on korduvalt ähvardanud migratsioonileppest loobuda. "Kuulake mind. Kui te lähete veel kaugemale, siis piirid taasavatakse, pidage seda meeles," teatas ta Euroopa Liidule eelmise aasta novembris, kui Türgi liitumiskõnelused külmutati.

Eelmisel nädalal saabus Türgi lähedal asuvatele Kreeka saartele vähemalt 730 migranti, mis on märkimisväärne kasv. See omakorda paneb üha suurema surve alla viiel saarel, sealhulgas Lesbosel, asuvad vastuvõtukeskused, kus tuleb kõigi nende inimeste varjupaigataotlusi menetlema hakata.

NN Dublini regulatsiooni kohaselt tuleb varjupaigataotlejal esitada varjupaigataotlus esimeses EL-i riigis, kuhu ta saabub. See reegel peatati osaliselt ja ajutiselt 2015. aastal, kui Kreeka rändekriisi kõige intensiivsemal perioodil hätta jäi. Kreeka ja ka Itaalia aitamiseks loodi ka põgenike ümberpaigutamise süsteem, mis pole erinevatel põhjustel siiski Brüsselile loodetud ulatuses veel teostunud.

Küll aga tegi EL eelmise aasta detsembris otsuse, et olukord Kreeka laagrites on piisavalt paranenud ning seetõttu hakkavad teised liikmesriigid saatma Kreeka kaud´u nende juurde jõudnud inimesi tagasi Kreekasse. Näiteks Saksamaa saatis esimese grupi varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi käesoleval kuul.

Lesbose saarel asuv Moria migratsioonikeskus on ülerahvastatud ning seal on sageli toimunud massirahutusi. Linnapea Galinos rõhutas, et ta ei ole mingil juhul nõus olukorraga, kus kedagi hakatakse Lesbosele tagasi saatma. "Me oleme väsinud. Meil ei ole ruumi ja meid on sisuliselt jäetud üksi selle kriisiga tegelema. Juba praegu pean ma hakkama saama 5000 saarel viibiva migrandiga ehk poole suurema arvuga kui see, milles me kokku leppisime, ja poole rohkem, kui meil majutuskeskustes ruumi on. Lesbosele enam ei mahu," nentis ta.

Türgi valitsuse esindajad pole veel Lesbose linnapea süüdistusi kommenteerinud.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: