Prantsusmaa vabariiklaste ehk peamise paremtsentristliku erakonna (Les Républicains ehk LR) eelvalimistel sai endine peaminister Fillon 44 protsenti, samuti endine peaminister Alain Juppé 28 protsenti ja ekspresident Nicolas Sarkozy 21 protsenti häältest. Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaat selgub pühapäeval peetavas teises voorus, kus vastamisi lähevad Fillon (62) ja Juppé (71). Filloni edu peeti üllatavaks, sest analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosisid esikohta Juppé'le ning tema teise vooru tõenäoliseks vastaseks peeti pigem Sarkozy'd, vahendasid BNS, Le Figaro, AP jt

Sarkozy teatas oma loobumiskõnes, et toetab teises voorus Fillon'i. See tähendab aga seda, et Fillloni võiduvõimalused on nüüd küllaltki suured.

Esialgsetel andmetel andis esimeses voorus hääle umbes neli miljonit inimest. Sarkozy kehvale tulemusele aitas kaasa asjaolu, et parempoolsed pidasid sel korral esimesed USA-stiilis eelvalimised, milles said osaleda parteisse mitte kuuluvad valijad.

Osalejad pidid maksma kahe eurose osalustasu ning allkirjastama avalduse, milles kinnitasid, et järgivad "tsentristide ja parempoolsete vaateid". Hääletusel osales hulgaliselt vasakpoolseid, kes väidetavalt soovisid blokeerida ekspresident Sarkozy kandidatuuri.

Vabariiklaste presidendikandidaati peetakse valitsevate sotsialistide ebapopulaarsuse tõttu kindlaks teise vooru pääsejaks aprillis ja mais peetavatel presidendivalimistel.

Fillon lubas radikaalseid reforme

Fillon toonitas teledebatis kavatsust reformida riiki, mis on tema sõnul "ülestõusu veerel".

"On tõsi, et minu projekt on radikaalsem ja ehk keerulisem," lausus ekspeaminister, kelle majandusalaseid ideid on võrreldud kunagise Briti peaministri Margaret Thatcheri ideedega.

Fillon tahab raskustes Prantsuse majandusele hoo andmiseks kärpida avalikus sektoris viie aastaga 500 000 töökohta ja loobuda 35-tunnisest töönädalast.

Tema sõnul ei ole Juppé piisavalt ambitsioonikas. "Ta ei taha tegelikult midagi muuta. Ta tahab teatud asju paremaks teha, aga ma olen kindel, et sellest ei piisa," lausus aastatel 2007-2012 Sarkozy valitsuse peaministrina tegutsenud Fillon.

Juppé ütles omakorda, et nii paljude töökohtade kaotamine riigisektoris ei ole võimalik. Ta pooldab enda sõnul "sügavaid ja usaldusväärseid" reforme ilma Fillon'i ettepanekute "brutaalsuseta".

Palju räägiti Venemaast

Aastatel 1995-1997 peaministrina töötanud Juppé pilkas Fillon' väidetavat lähedust Vene presidendile Vladimir Putinile.

Putin suhtes Fillon'ga ametialaselt ajal, kui mõlemad olid peaministrid. Kolmapäeval kiitis Vene president Prantsuse ekspeaministrit, nimetades teda "heaks professionaaliks" ja "väga põhimõtteliseks inimeseks".

"Need on ilmselt esimesed presidendivalimised, kus Vene president valib oma kandidaadi," ütles Juppé.

Fillon sõnas, et Lääs peab Venemaaga rohkem koostööd tegema ajal, kui poolte suhted on külma sõja järgses madalpunktis. "Venemaa on ohtlik riik, kui me kohtleme seda nii, nagu viimasel viiel aastal," lausus ta ja rõhutas, et venelastega tuleks ühe laua taha istuda ilma selleks ameeriklastelt luba küsimata.

Fillon'i sõnul on Euroopa Liidu Vene-vastased sanktsioonid kahjulikud ning need tuleks tühistada. Juppé sõnul tuleb sanktsioonide abil jätkata Venemaa survestamist ja nõuda Minski leppe tingimuste täitmist.

Ehkki ka Juppé kutsus parandama suhteid Venemaaga, sõnas ta, et Moskvaga suhtlemine tähendab ka tõe rääkimist. "Tõde, mida tahan härra Putinile öelda, on see, et on lubamatu annekteerida osa naaberriigi territooriumist kõiki rahvusvahelisi leppeid rikkudes," lausus ta.

Fillon'i sõnul ei ole tegelik Euroopa ees seisev oht mitte Venemaa, vaid Aasiast lähtuv majanduslik oht.

Süüria küsimuses pooldab Fillon koostööd Venemaaga äärmusrühmituse ISIS vastu, Juppé aga praegust ISIS-e vastu võitlemise ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastaste ülestõusnute toetamist.

Juppé kinnitas, et tema sooviks on, et Prantsusmaa poleks ei Washingtoni ega Moskva "vasall". Filloni kriitikud on viimastel päevadel korduvalt Filloni "Moskva vasalliks" kutsunud.

Fillon: olen alati Rahvusrindega võidelnud

Televaatajate hinnangul võitis debati Fillon.

Prantsuse presidendivalimiste esimene voor peetakse 23. aprillil ning 7. mail peetavasse teise vooru pääsevad avavooru kaks paremat.

Tõenäoliselt jõuab teise vooru Prantsuse Rahvusrinde (FN) esimees Marine Le Pen.

Fillon lükkas tagasi väited, justkui tema konservatiivne lähenemine teeb valijatele raskeks tema eristamise Le Penist.

"Olen alati Rahvusrindega võidelnud," sõnas ta ja lisas, et ära tuleb hoida Le Peni pääs teise vooru, mis oleks märk "demokraatia põdurusest".

Ametisolev sotsialistist president François Hollande pole veel kandideerimisest teatanud. President on öelnud, et taotleb teist ametiaega vaid juhul, kui tal õnnestub tunduvalt vähendada tööpuudust.

Eelmisel nädalal teatas Hollande'i endine majandusminister Emmanuel Macron otsusest kandideerida sõltumatuna, muutes sellega pildi vasakjõudude ridades veelgi segasemaks.

Debatt täismahus prantsuse keeles:

Politico: Fillon on Kremli poliitika järjekindel toetaja

Fillon töötas president Sarkozy ajal viis aastat peaministrina, kes eriti silma ei paistnud ning keda väidetavalt Sarkozy kutsus selja taga "luuseriks". Nüüd aga tundub, et eelvalimiste käigus õnnestus Fillonil anda Sarkozy edasisele poliitilisele karjäärile surmahoop, kirjutab väljaanne Politico.

Analüütikud on tema puhul toonud esile kolm asja.

Esiteks on ta Prantsuse paremtsentristide seas üks majandusküsimustes liberaalsemaid poliitikuid, kes on ise tunnistanud, et tema eeskujuks on kunagine Briti peaminister Margaret Thatcher. Ta soovib ametiühingute võimule jõuliselt vastu astuda, vähendada avaliku sektori kulutusi 100 miljardi euro võrra, kaotada 35-tunnise töönädala ning koondada umbes 500 000 ametnikku.

Ainus, mille poolest Fillon Thatcherist erineb on eelkõige see, et ta toetab tihedamat eurointegratsiooni - eurotsooni valitsust, Euroopa Liidu ühise kaitsevõimekuse arendamist ning ühiste välispiiride tugevdamist.

Tema majanduslikud ettepanekud on olnud Prantsuse poliitikat arvestades nii radikaalsed, et teda on seetõttu kritiseerinud ka paljud teised paremtsentristid, sealhulgas ka Juppé, kes on nimetanud neid absurdseteks ja tuletanud meelde, et omal ajal peaministrina ei suutnud Fillon tegelikult eriti mingeid reforme läbi viia.

Teisipäeval teatas ka tsentrist François Bayrou, et Filloni reformiplaanid kujutavad Prantsusmaale ohtu ning seega kavatseb ta toetada teises voorus Juppé'd. Bayrou ei välistanud ka võimalust, et kavatseb ise samuti presidendivalimistel osaleda. 2007. aasta presidendivalimistel kogus ta esimeses voorus 18,5% häältest, 2012. aasta valimiste ajal sai aga tema otsus toetada teises voorus sotsialistide kandidaati Hollande'i, kelle õnnestus seetõttu võita ametis olevat riigipead Sarkozy'd.

Teise olulise detailina on Filloni puhul mainitud tema lähedasi suhteid konservatiivsete katoliiklike ringkondadega. Erinevalt Sarkozy'st või Juppé'st oli ta algusest peale häälekalt vastu homoabieludele ning avaldas toetust homoabielude vastasele liikumisele "“La Manif Pour Tous”. Kuigi ta praegu ei luba enam homoabielude tühistamist, on ta lubanud ära keelata mitmed nendega seotud reeglid, mis puudutavad näiteks geipaaride adopteerimisõigust, kunstviljastamise võimalust lesbipaaridele jne.

Filloni religioossed vaated mõjutavad ka seda, kuidas ta on avalikes esinemistes kirjeldanud võitlust terrorismiga, milles ta näeb eelkõige Prantsusmaal usulist ja tsivilisatsioonilist vastasseisu. ISIS-e vastases võitluses on seetõttu tema arvates põhjendatud ka koostöö Moskva ja Teheraniga.

Kolmas asjaolu, mis on eriti välispoliitika puhul silma torganud, on tema järjekindel Venemaa seisukohtade õigustamine. Ning see on ka teema, mille puhul Fillon erineb oma tavapärast paremtsentristlikku poliitikat esindavast vastasest Juppé'st.

Suhete parandamist Venemaaga on nõudnud mitmed paremtsentristide seas presidendikandidaadiks pürginud poliitikud, nende seas ka Sarkozy, kes käis lõppeval aastal ka Venemaal Putiniga kohtumas, kuid mitte keegi neist pole esindanud niivõrd järjekindlalt ja pikka aega Moskva-sõbralikke seisukohti.

Alates 2012. aastast, mil ta peaministri kohalt lahkuma pidi, on ta pidevalt võtnud tele- ja raadiosaadetes sõna Venemaa kaitseks. Kui Venemaa poolt toetatud võitlejad 2014. aasta kevadel Ida-Ukrainasse imbusid, selgitas ta, et tegu on venekeelse piirkonnaga, mis rohkem või vähem kuulubki Moskvale. Kui lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu Krimmi annekteerimise eest sanktsioonid, nimetas Fillon neid "negatiivseteks" ning kutsus üles neid kaotama. Kui Venemaa asus Süürias president Bashar al-Assadit lahinguväljal toetama, pidas ta kriitikat tähtsusetuks ning kutsus eurooplasi üles liituma Iraani, Süüria ja Venemaaga, et seeläbi ISIS-e vastu võidelda.

Kui USA presidendivalimiste ajal väljendasid mõned Lääne poliitikud või ametnikud muret kandidaat Donald Trumpi väidetava Putini suhtes sõbraliku tooni pärast, teatas Fillon, et ta ei karda Trumpi ja Putini liitu, vaid hoopis loodab selle sündimist.

NATO-t süüdistab Fillon provotseerimises ja Venemaa piiridele liiga lähedale liikumises. Samuti tuleb tema arvates astuda vastu "Ameerika imperialismile" ning võtta USA dollari asemel reservvaluutana kasutusele hoopis euro.

Filloni liitlaseks on ka tema valitsuses ministrina töötanud vabariiklaste rahvasaadik Thierry Mariani, kes on viimasel ajal käinud korduvalt Venemaa poolt annekteeritud Krimmis, kus ta on kritiseerinud Vene-vastase sanktsioonide kehtestamist, lääneriikide Moskva-poliitikat ning väitnud, et Krimmis järgitakse krimmitatarlaste õigusi paremini kui venelaste õigusi Balti riikides.

Olukord, kus Fillon saab paremtsentristide presidendikandidaadiks, tooks seega tõenäoliselt kaasa selle, et järgmise aasta presidendivalimiste lõppvoorus ongi kaks Kremli suhtes sõbralikku poliitikut - Fillon ja Marine Le Pen.