Uurimise välismõjudest Prantsusmaa poliitika-, majandus- ja finantselule algatas Le Peni enda partei mullu septembris, kuid see pöördus nende enda partei vastu, märkis Prantsuse allikaid vahendanud väljaanne EurActiv.com.

Neljapäeval parlamendikomisjonis arutusel ja hääletusel olnud ja erakonna Renaissance liikme Constance Le Grip'i koostatud raport kirjeldab üksikasjalikult seoseid Venemaa ja Le Peni paremäärmusliku partei vahel, mida varem tunti Rahvusrinde (Front National, lüh. FN) nime all, ning partei positsioonide lähenemist Kremli seisukohtadele.

Partei kasutab Vene retoorikat

Aruande kohaselt on Rassemblement Nationali positsioonid täielikus kooskõlas Venemaa retoorikaga. Nii leiab Le Pen ja tema partei, et Ukrainalt okupeeritud Krimm kuulub Venemaale, seda vaatamata lääne vastupidisele konsensusele selles küsimuses.

Le Pen kinnitas oma seisukohta ka tema ärakuulamisel uurimiskomisjonis, kus ta kasutas "sõna-sõnalt Putini režiimi keelt", märkis raporti koostanud Le Grip. Le Pen viitas sellele, justkui oleks Krimmi elanikud hääletanud referendumil vabatahtlikult Venemaaga ühinemise poolt.

Raportis märgitakse, et Vene riiklik propagandameedia kasutab selliseid väiteid hea meelega oma pealkirjades, mis näitab, et Le Pen ja tema partei on Kremli propaganda jaoks "tõhus ülekanderihm", edastas EurActiv.com.

Raport meenutab ka Le Peni vastuseisu Prantsusmaa tollase presidendi François Hollande'i otsusele tühistada kahe dessantlaeva müük Venemaale 2015. aastal, umbes aasta pärast Krimmi annekteerimist.

Aruandes tunnistatakse samas ka seda, et Le Peni ja tema partei venemeelne hoiak nõrgenes, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis.

Raportis mainitakse ka partei tähtsate ametnike, sealhulgas parlamendiliikmete Thierry Mariani ja Philippe Olivieri, reise Venemaale ning okupeeritud Krimmi ja Donbassi veel enne Ukraina sõda.

Samas tuuakse välja, et endine Euroopa Parlamendi liige ja praegune Prantsuse Rahvusassamblee asepresident Hélène Laporte kiitis oma vaatlusmissioonil Venemaale 2020. aastal toimunud referendumit põhiseaduse muutmiseks, mis võimaldas president Vladimir Putinil oma võimulolekut pikendada.

Laen Venemaalt

Raporti arutelu ajal uurisid komisjoni liikmed eelkõige seda, kas Front Nationali poolt 2014. aastal Vene pangast võetud üheksa miljoni euro suurune laen võis mõjutada erakonna seisukohti. Le Pen eitab seda, väites, et ta oli sunnitud otsima rahastamist väljastpoolt Euroopat.

Aruandes leitakse ka, et Le Pen oli neid sündmusi meenutades põiklev ega huvitunud väga raha päritolust – seda tunnistasid EurActivile mitmed komitee liikmed.

Prantsuse riikliku valimiskampaaniate kuluarvestuste komitee ja majandusluureteenistuste dokumentidega tutvumise järel juhtis raportöör tähelepanu sellele, et Front National (FN) ei andnud erinevalt tavapärasest praktikast laenuandjale mingit tagatist. Sellega võimalikuks saanud laenu tagasimaksete ajatamine andis aga parteile olulise eelise.

Raport tõstatas ka küsimuse, kas Venemaa institutsioonide poolt FN-ile ja seejärel RN-ile laenu andmise motiiv ei võinud olla see, et erakond on korduvalt näidanud üles toetust ja lähedust Venemaa võimudele.

Samas tõstetakse esile ka RN-i parlamendiliikmete hääletusi, mis on süstemaatiliselt kooskõlas Venemaa seisukohtadega.

Le Pen mõistis neljapäeval, pärast esimesi ajakirjandusse sattunud lekkeid, raporti hukka, nimetades seda poliitiliseks kohtuprotsessiks ning "ebaausaks ja täielikult politiseeritud" raportiks, mis ei sisalda "midagi", teatas uudisteagentuur AFP. Tema partei parlamendiliikmed komitees hääletasid raporti vastu.

Igal juhul viitab raport, et Venemaal on mõju erinevatele Prantsuse poliitikategelastele ning Vene režiimi ja Le Peni partei erisuhtele, tõdes EurActiv.

Portaal toob ka välja, et lisaks Prantsusmaa juhtumile süüdistatakse Venemaad ka teiste Euroopa parteide mõjutamises. Itaalias on Matteo Salvini partei Lega ainus Euroopa partei, millel on veel ilmselt kehtiv koostööleping Vladimir Putini partei Ühtse Venemaaga. Praeguses staadiumis on ebaselge, kas leping on lõpetatud, kuna see nägi ette vaikivat pikendamist ja võiks seega veel kehtida, tõdes EurActiv.