Politseiuurimise peategelane Toomas Lepp sai Tallinna TV juhiks 2012. aasta sügisel. Vähem kui aastaga tekkisid kanali töötajatel tõsised kahtlused, et Lepp petab välja maksumaksja raha. Ainus, kes oma kahtlustusi jagada otsustas, oli samas kanalis teleoperaatorina töötav Jüri Veltri.

"Paljud tuttavad on minult küsinud, kui ma sellega tegelesin ja neid infokillukesi kogusin, et miks sa sellega tegeled. Ma ütlesin neile ausalt, tõesti, mul on ka oma elu, mul ei ole tõesti seda vaja. Aga kui sa näed tegelikult päris nahaalset ja jõhkrat skeemi silme all toimuvat, kuidas maksumaksja raha kühveldatakse oma hüvanguks, siis mul lihtsalt tekkis üks mõte, et ma tahaks proovile panna, kui arenenud riik me oleme," põhjendas Veltri "Pealtnägijale", miks ta selle teekonna ette võttis.

"Kõik teadsid, see oli avalik saladus, et Lepp toimetab, ja mitte seaduspäraselt," ütles Voltri. Talle tundus, et ülejäänud suhtuvad sellesse ehteestlaslikult, "peaasi, et mina oma palga kätte saan"-suhtumisega.

"See suhtumine peab muutuma. Kui keegi ei räägi, siis me jäämegi niimoodi elama ja varastataksegi," põhjendas Veltri politseisse pöördumist.

Veltri toonitas korduvalt, et Tallinna TV kollektiiv pole milleski süüdi, kui, siis ehk ainult passiivsuses. Isiklikku konflikti tal enda sõnul Toomas Lepaga ei ole.

"Ei, see ei ole isiklik. Mis mind, jah, ärritas isiklikult, oli see, mil kombel nahaalselt avalikult ja topeltskeemiga topeltvarastatakse maksumaksja raha. Ma olen maksumaksja ja ma ei leia, et ma pean seda taluma," ütles Veltri.

Ka Tallinna TV nüüdseks endine juht Toomas Lepp kinnitas "Pealtnägijale", et isiklikku konflikti tal Veltriga olnud ei ole.

"Absoluutselt mitte. Jüri Velteri mängis mulle jõuluvana kaks korda," teatas Lepp.

Nüüd 66-aastane Toomas Lepp töötas 90ndate lõpus ETV juhina. Reljeefse juhtimisstiiliga tuntuks saanud Lepa vallandamise üheks kaalukamaks põhjuseks oli siiski see, et ta viis ETV sisuliselt pankrotiseisu.

Hilisemast ajast on tuntud Lepa katsetused Kalev Spordiga, kui ta sama kanali peaprodutsendina ostis raskustes sipleva telekanali Oliver Kruudalt ära ning paar kuud hiljem oli see pankrotis. Mõni aasta pärast spordikanali lõppu asus Lepp juhtima Tallinna TV-d.

"Kui Lepp tuli meile direktoriks, siis tema esimene nõudmine oli raamatupidaja kõrvalkabinetti. Sinnamaani toimus meil raamatupidamine niimoodi, et [oli] tsentraliseeritud – Tallinna linnavalitsuse raamatupidamine tegi ka Tallinna Televisiooni raamatupidamise. Ma saan aru, palgad, võib-olla ka hanked, ostud, asjad. See on nüüd küsimus laiale ringile ja ajude gümnastikaks, miks tal selline nõudmine oli," meenutas Veltri Lepa töö algusaegu munitsipaalmeediakanalis.

Veltri pani tegutsema tema kätte sattunud TTV juhatuse protokoll, kus räägiti saadetest, mida toodab Lepa firma.

"Kuhu oli mustvalgel kirjutatud, et kolme kuu jooksul kodanik Toomas Lepa poolt toodetud saated, "Vaba mõtte klubi" oli vist seal ja "Keskkonnanädal", nende eest tasutakse üle 30 000 euro, kas 34 000 või 36 000 eurot," meenutas Veltri.

"Vähe sellest, et neid saateid osteti konkreetselt ühe isiku produktsiooni ehk siis Toomas Lepa firmade, varifirmade nagu praegu on selgunud, kaudu, nagu prokuratuur on välja öelnud, äratas mu tähelepanu see, et kuna ma tootmisprotsessis sees olen, siis kõiki neid saateid toodeti Tallinna Televisiooni inimeste, ressursiga, kes said kõik palka Tallinna Televisiooni kassast, ei kuskilt produktsioonifirmast," väitis Veltri, et sama töö eest võeti topelttasu.

"Meenub üks juhus näiteks, kus oli tarvis vist Kadriorus nahkhiirte öist mingit elu filmida keskkonnasaate jaoks, siis oli valmis saatma Tallinna Televisiooni operaatori ja uudiste reporteri, kes said palka Tallinna Televisioonilt, aga mitte produktsioonifirmalt, kes tootis "Keskkonnanädalat" ja nii edasi ja nii edasi kõik need saated," kirjeldas Veltri.

"See oli lepingus kirjas ju, et Tallinna Televisioon andis kaks tundi stuudiot, sinna juurde kuuluvad, mis sinna kuulub juurde. Tallinna Televisiooni tehnikat mina ei ole kasutanud mitte ühestki faasis, positsioonis, mitte iialgi, ei salaja ega teadlikult. Tallinna Televisioon tellis need saated sellelt firmalt, see firma tellis need Videomeedialt, ja Videomeedia kandis kõik need kulud, mis nende saadete eest oli vaja maksta," vastas Lepp.

Veltrit üllatas, et see summa ei ületanud isegi mitte tähelepanu, kuigi tema teada peaks maksumaksja raha toel tegutsev ettevõte korraldama hanke.

Toomas Lepp kommenteeris, et ühegi saate puhul ei korraldata konkurssi. "Ja kuidas siis otsutati? Nii nagu Eesti televisiooniski otsustatakse. Juhatus või vastav osakond või peatoimetaja mõtlevad välja, teevad ettepanekud, otsustavad, teevad lepingud ja hakkavad saateid tegema," ütles Lepp.

Siiski püüdis Veltri kahtlast skeemi paljastada juba kolm aastat tagasi, 2013. aasta novembris, mil ta "Pealtnägijaga" oma kahtlusi jagas. Et toona tõendeid polnud, siis teema ei idanenud. 2014. aasta algul pöördus Veltri keskkriminaalpolitseisse, esmalt kohtus ta uurijaga ühes Solarise söögikohas ja pool aastat hiljem läks ise keskkriminaalpolitseisse Tööstuse tänaval kohale.

Veltri kinnitusel suhtuti tema juttu politseis täie tõsidusega.

"Ma pöördusin ka vahepeal meedia poole, sealt ma ka abi ei saanud ja ma sain aru, et see asi on toppama jäänud. Siis, oma mõistusega, pöördusin riigiprokuratuuri, täiesti kodanikuna panin ennast järjekorda ja seal oli üks meesterahvas, abiprokurör. See oli maikuus. Nüüd ma võin täie kindlusega tagantjärele öelda, et kuna prokuratuur ütles välja, et aktiivmenetlust alustati juunikuus, siis see oli tõukeks, kust asjad läksid liikuma," oli Veltri veendunud.

Lepp tegi TTV-ga koostööd juba enne selle juhiks saamist ja lepingu järgi pidi tema firma Videomeedia tootma saateid kuni 2013. aasta keskpaigani. Lepal lubati jätkata oma saadete tootmist lepingu lõpuni. Ometi jätkus kõik sisuliselt vanaviisi ka pärast lepingu lõppu. Seda firma KVA Telecom kaudu, mis esmalt ei tundu üldse olevat Lepaga seotud. Ühenduslüliks oli aga raamatupidaja Lea Kraavi, kelle abikaasale Valter Kraavile see firma kuulub. KVA Telecom hakkas sestpeale hulgaliselt TTV saateid tootma. Seega oli uus firma üksnes suitsukate ja Lepa juhitud TTV tegi tema firmaga koostööd edasi.

Toomas Lepp põhjendas lepingu üleminekut KVA Telecomile sellega, et firmale kuulusid saadete Vaba mõtte klubi" ja "Keskkonnanädal" autoriõigused, mis ta ise neile andis.

"Eks me kõik saame aru, et tegemist on mingi Toomas Lepa kas sõbra, varifirma, tuttavaga, mis sinna taha pandi ja kustkaudu siis oletatavasti raha läbi läks," tutvustas Veltri.

Lepp väitega ei nõustunud. "Kuidas ta siis varifirma oli, kui ta tootis ja temaga oli leping, ja need saated olid ju olemas ja tema poolt toodetud ja Tallinna Televisiooni poolt makstud," põhjendas Lepp.

Toomas Lepa firma raamatupidajat Lea Kraavit teab Toomas Lepa abikaasa Hannula Lepp tänu toonastele perekondlikele tutvustele juba vähemalt 18 aastat. Lea Kraavi on raamatupidamise ja majandusanalüüsi haridusega ning viimasel ajal on ta tegutsenud erinevates koolides juhiabina. Valter Kraavi peab Viljandi kesklinnas Matti Bürootehnika poodi, mille aktsionär oli kunagi ka tema abikaasa. Abielupaar on saanud kahtlustuse kuriteole kaasaaitamises.

Lepa väitel ei ole ta Valter Kraavit kunagi ise näinud ning äriline seotus tema abikaasaga pole Lepa hinnangul isiklik seos.

Politsei on esitanud Toomas Lepale kahtlustuse omastamises, kokku umbes 200 000 euro ulatuses TTV raha. Talle heidetakse ette, et ta esitas arveid töö eest, mida tegelikult ei tehtud - müües saadet enda juhitud telekanalile tuttavate varifirma kaudu ja lastes tootmiskulud samal ajal kanda Tallinna TV-l.

Lepp eitab tegusid, mida politsei talle süüks paneb.

"200 000 on kogu käive, mis nende aastate jooksul on need saated maksma läinud. Aga saadete tootmine on ju kulu ja sellest summast väga väga suur osa läkski tootmiseks," selgitas Lepp.

Alaküla: nõukogu ei olnud teadlik

Lepa sõnul oli asjade käiguga kursis ka Tallinna Televisiooni nõukogu esimees Allan Alaküla.

"Ma läksin Allan Alaküla käest nõu küsima, et kas selline asi on vettpidav, ja ei saanud mittemingisugust vastust. Midagi ette ka ei võetud ja nagu Mart Ummelas ütles, et kui nõukogu oli juba korra loa andnud, siis talle ei tundunud sugugi imelik, et miks seda ei võiks samamoodi jätkata. Saateid ju tehti ja saated olid head," väitis Lepp.

Alaküla lükkas Lepa väite tagasi.

"See, et Toomas Lepa erahuvi varjatud kujul nende saadete tootmisel jätkus, ei ole nõukogule teada ja see on nõukogu petmine," kommenteeris Alaküla. "Kuna tegemist on ilmselt varjatud huvidega, siis nõukogul praegu teadaolevatel asjaoludel oleks isegi üsna keeruline jõuda sinna, kuhu ei ole jõudnud audit ega ka volikogu revisionikomisjoni kontrollid."

Kahju võis saada ka KIK

"Pealtnägija" avastas hiljuti, et perekondade Lepp ja Kraavi rahapaigutused ei puuduta ainult TTV-d, vaid kahtlane tegevus käis ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetustega. Aastatel 2010–2011 said perekond Lepaga seotud juriidilised kehad KIK-ilt neljal korral raha kogusummas 214 231 eurot.

Skeem oli järgmine: perekond Lepaga seotud juriidiline keha taotles KIK-ilt raha keskkonnateemalise telesaate tegemiseks ja pidi projekti elluviimiseks korraldama hankeid. KIK-iga ajas asju ja korraldas hanke Toomas ja Hannula Lepa volitatud esindaja Lea Kraavi. Selle tulemusel tuli võitjaks taas tema abikaasa Valter Kraavi firma KVA Telecom.

Hanke võit saavutati nii, et Toomas Lepa MTÜ Loodusetark korraldas Lea Kraavi isikus hanke TV3 eetrisse jõudnud viktoriini tehniliseks teenindamiseks, kuhu laekus pakkumine firmadelt G-Sound OÜ, mille taga on sage Lepa saadete helirežissöör Agu Rohtla, M&M ITeeVee OÜ, mille taga on Lepa saateid tihti monteeriv Margus Vettik, ja Valter Kraavi juhitud KVA Telecom. Seega olid kõik hankel konkureerinud isikud Lepaga seotud ja tegid pisut kallimaid pakkumisi kui KVA Telecom, kes hanke võitis.

KVA Telecom võitis kokku neli hanget ja pidi asuma tootma mitmeid teleprojekte. Näiteks sai firma ülesanded vastutada tehnilise tootmise eest ETV eetrisse jõudnud televiktoriinil "Loodusetark". Hanke summaks oli 32 240 eurot. Kui oli aeg tasuda arveid saate tarbeks renditud ERR-i stuudio eest, siis neid ei küsitud hanke võitnud KVA Telecomile ega projekti vedanud MTÜ-le, vaid taas firmale Videomeedia. Raamatupidajatele õigustas Lepp oma palvet sellega, et MTÜ arvel polevat raha. Seega sai Lepp projekti jaoks KIK-ilt raha, mille suunas läbi oma tuttavatele kuuluvate firmade allhanke korras enda firmale.

Lepp ise sellises seotuses midagi halba ei näinud.

"Mispärast ebaaus siis on, kui inimesed teevad tööd ja teevad pakkumisi? Mis seal ebaausat on?" pareeris Lepp. "Mis vahet seal on, kellele see kuulub või oled sa abikaasa, õde või vend? See mingit tähtsust ei oma. No kui ta ütles, et ta tahab osaleda, siis ma võisin talle öelda, et võta osa. Kas see on keelatud?"

KIK sama optimistlik ei olnud.

"Pigem võib olla tegemist huvide konfliktiga ja fiktiivsete pakkumistega," möönis KIK-i juht Veiko Kaufmann. "Kuna tegemist on ikkagi avaliku rahaga, siis meie jaoks on väga oluline, et see raha ka avatud konkurentsile oleks avatud ja selle raha kasutus oleks läbipaistev. Selletõttu on meil rahastamise tingimustes sees nõue, et alates 10 000 eurost tuleb hankida teenuseid ja töid avatud eelmenetluse kaudu," selgitas Kaufmann.

"Viime läbi sisejuurdluse, et aru saada, kas on tegemist huvide konfliktiga või mitte. Esialgsetel andmetel tundub, et on. Me peame nüüd kontrollima, kas tegemist on pahatahtlikuga; kas keegi läbi selle on jäänud ilma tööst või läbi selle on ka vahendeid väärkasutatud. See sisejuurdlus peab selle välja selgitama," lubas KIK-i juht.

Lepp leidis, et nemad on KIK-i reeglid omalt poolt täitnud, mis sest, et fiktiivselt. "No ükskõik, kuidas, nad on täidetud. KIKil on väga keerulised reeglid," teatas Lepp. "Kui mina mõtlen välja mingi idee, ma olen investeerinud videofirmasse, olen ostnud stuudioseadmed, kaamerad, asjad, siis kuidasmoodi saan mina tellida kellegi teise käest selle sama asja oma idee teostamiseks, kui mul on need seadmed olemas?"

Lepp ei leidnud, et midagi valesti oleks teinud, mistõttu pole tal ka põhjust piinlikkust tunda. "Lõpptulemusena said saated toodetud ja saated võeti hästi vastu ja ma usun, et ma küll mingit erilist probleemi ei näe."

Tegelikult eraldas KIK perekond Lepale raha ka viiendat korda, kuid projektile tõmmati viimasel hetkel pidurit, sest projekti kulud ei olnud läbipaistvad ja kontrollitavad. Kaufmann rõhutas , et praegu poleks Lepaga seotud taotlused ilmselt läbi läinud. Politsei on KIK-i rahataotluste ja hangete asjaoludest teadlik ning kontrollib asjaolusid.

*Märkus: Toomas Lepp, Lea Kraavi, Valter Kraavi ja KVA Telecom mõisteti kohtus õigeks. Õigeksmõistev otsus jõustus 2020. aasta juunikuus.