Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga leidis, et Ringmaal (78) pole karistusest tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel piisavalt kantud.

Prokurör on oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et Ringmaa ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kohtuistungil jäi prokurör oma seisukoha juurde, sest tema sõnul seadis Ringmaa oma tegudega ohtu väga paljud inimesed.

"Raskete kuritegude puhul on reegliks, et karistus tuleb ära kanda tervikuna," märkis prokurör ja lisas, et Ringmaal on vanglas saadud ka kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kaitsja Raiko Paas leidis, et Ringmaa ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve all on põhjendatud ning asjaolud, mis räägivad tema vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise kahjuks.

"Ringmaa on tänaseks vangistuses olnud üle 11 aasta, mis on piisav aeg tema käitumise mõjutamiseks ning kuritegudes, mis on kaasa toonud inimohvreid, on Ringmaa õigeks mõistetud," märkis Paas.

Kaitsja sõnul on tema tervis vanglas viimasel ajal halvenenud ja talle on määratud hooldaja, samuti on uute kuritegude toimepanemise risk väga madal ehk 14 protsenti.

Paasi kinnitusel soovib Ringmaa taastada suhted lastega, kuid kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.

Ka Ringmaa avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve all. "Tervis on halb ja surm on silmade ees. Vabaduses ei hakka kuritegusid toime panema ja ei kujuta endast mingit ohtu," kinnitas ta kohtus.

"Tahaksin minna koju ja olla laste juures ja nende juures surra," ütles ta.

Kohtu arvamus

Kohus leidis, et Märt Ringmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

"Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Märt Ringmaa kannab vangistust mitme kuriteo sealhulgas esimese astme kuritegude eest,"tõdes kohus.

Kohus märkis, et tulenevalt riigikohtu otsusest on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses, kuid Märt Ringmaa nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ehk elukoha olemasolu ning lähedaste toetus, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist, märkis kohus.

Kohus leidis, et toimepandud kuritegude ohtlikkust ja raskust arvestades ei ole Märt Ringmaa elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud.

"Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega," leidis kohus.

Kohus tõdes, et karistuse lõpuni kandmiseni 2020. aasta 11. novembril on jäänud üle kolme aasta, mis on kahtlemata väga pikk aeg.

"Siinkohal võtab kohus arvesse, et tegemist on kõrges eas inimesega (78 aastat) ning ei välista, et Ringmaal on probleeme tervisega (kuigi tõendeid selle kohta esitatud ei olnud). Samas juba kuritegude toimepanemise ajal (2001.a, 2003.a) oli ta rohkem kui 60 aastat vana ning pidi arvestama, et süüdimõistmise korral võidakse teda saata pikaajalist vangistust kandma. Seetõttu need asjaolud iseenesest ei anna alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks," märkis kohus.

Ringmaa süüdimõistmine 

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Ringmaa väidetav süü jäi tõendamata

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.