Kaljulaid rääkis maakonnalehele Sakala, et see, kuidas poliitikud pidasid 1920. ja 1930. aastatel õigeks rahvast informeerida, erineb suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ning vaba ajakirjandust. Ühtlasi annab ta mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord.

"Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem, oli probleem ka toona," põhjendab ta.

Küsimusele, kas ta pooldab Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul monumendi rajamist, vastab Kaljulaid, et talle meeldiks rohkem, kui räägitaks Eesti riigi loojate ühisest mälestusmärgist. "Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... ma ei läheks seda avama," sõnab ta.

Kaljulaidi usutlus ilmub Sakalas laupäeval.

Mitmed muinsuskaitsjad eesotsas liikumise kunagise juhi Trivimi Vellistega on teinud ettepaneku panna Pätsi monument püsti Tallinna Toompea lossi aeda. Idee kohaselt võiks taiese pidulik avamine aset leida järgmise aasta algul, mil vabariigi asutamisest möödub 100 aastat. Ehkki mõte on pälvinud Pätsi vastuolulise tegevuse tõttu juba varemgi mitmelt poolt kriitikat, pole ükski Eesti kõrgematest juhtidest seni oma eitavat seisukohta Kaljulaidiga samaväärselt väljendanud.