Tulevane monument peab olema omariikluse-teemaline, sobima asukohaga, kõnetama Eestis elavaid inimesi ja olema ka turistidele arusaadav, teatas riigikogu pressitalitus.

Riigikogu Kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppeli sõnul kuulutatakse ideekonkurss välja seoses Kuberneri aia taastamisega. "Maastikuarhitektuuriline lahendus selleks on juba olemas, nüüd soovime ideekonkursil leida ka Kuberneri aeda sobiva monumendi," ütles Koppel.

"Monumendi kavandamisel peaksid loomeinimesed lähtuma omariikluse teemast ja arvestama, et monument peab sobima ajaloolise asukohaga, mõjuma esinduslikult ja kaasaegsena," ütles Koppel.

Koppeli sõnul peab loodav lahendus kõnetama Eestis elavaid inimesi ja olema ka turistidele arusaadav. Kunstilisele väljenduslaadile ega materjalile ei seata tema sõnul muid nõudeid kui see, et monument võib olla kuni viie meetri kõrgune ja peaks olema võimalikult ilmastikukindel.

Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimise aeg on 2019. aastal.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm kommenteeris, et Kuberneri aeda ei tule monumenti ühele inimesele, kuna riigikogu ei jõua kunagi kokkuleppele, kellele see tulla võiks.

"Olukorras, kus seda asja püstitab riigikogu ja riigikogu kantselei, nemad poliitiliselt ei saa iialgi jõuda kokkuleppele, et see on üks isik. See on lihtsalt parlamentaarse demokraatia olemus," ütles Kalm ERR-i raadiouudistele.

"Selles mõttes ma saan täiesti aru mõttest, et kuskil võiks olla Pätsi monument, aga riigikogu on oma olemuselt niisugune institutsioon, kes ei lepi iialgi kokku, kes on see poliitik, kellele nende alale või nende maale monument tehakse. Ja selles mõttes ei jää üle muud, kui teha abstraktselt konkurss," lisas ta.

Monumendi ideekonkursi žürii on kümneliikmeline. Sinna kuuluvad riigikogu kultuurikomisjoni, Arhitektide Liidu, Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Teaduste Akadeemia, Tallinna Linnavalitsuse ja Riigikogu Kantselei esindaja ning kaks Eesti Kujurite Ühenduse esindajat. Lisaks kuuluvad žüriisse arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ja maastikuarhitekt Kersti Lootus, kes koostas Kuberneri aia taastamise maastikuarhitektuurilise osa. Žürii esimesel koosolekul valivad žürii liikmed endi seast esimehe.

Ideekonkursi auhinnafond on 20 000 eurot. Võidutöö auhind on 10 000, teise koha auhind 6000 ja kolmanda koha auhind 4000 eurot. Monumendi hinnanguline maksumus on kuni 160 000 eurot. Ideekonkursi tingimustega saab tutvuda riigihanked.riik.ee lehel. Tööde esitamise tähtaeg on 21. november.

Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.