"AK. Nädal" analüüsis, millises suunas liigub Eesti pensionipoliitika ({{commentsTotal}})

Hiljuti valitsuses heaks kiidetud pensionireform muudab pensionile mineku aja paindlikuks ning korrastab põhjalikult esimest pensionisammast. Selle mõju ei puuduta tänaseid pensionäre, kuid hakkab oluliselt mõjutama neid, kes praegu sünnivad. Mis esimese sambaga juhtub ja millist teed liiguvad pensionipoliitika kujundajad, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Tuntud dirigendil ja õppejõul, kahe väikese lapse emal Veronika Portsmuthil on pension alles kaugel ees ja võib-olla ongi tulevikus pensionipõlv selline, mis lubab olmemuredele mõtlemata puhata ja penionärielu nautida. Täna see nii ei ole.

"Ma arvan, et ühe pensionäri elu peaks olema vääriline töötava inimese elule. See tähendab, et pensionär peaks saama lubada endale ka häid sööke, viisakaid riideid ja võib-olla aeg-ajalt ka kuskil reisida. Et minu jaoks pensionär ei peaks olema selline inimene, kes ots-otsaga kokku tuleb ja muretseb, et kas ta ikka saab endal küttearvedki makstud," märkis Portsmuth.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik tuletas meelde, et reaalne olukord on täna selline, kus kõige minimaalsem pension - rahvapension - on allapoole absoluutset vaesuspiiri ja meie keskmine vanaduspension on allapoole suhtelist vaesuspiiri.

Vanaduspension koosneb kolmest sambast. Kolmandasse ja teise sambasse koguvad inimesed juba praegu raha. Kolmas sammas on vabatahtlik, teine sammas kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele. Sinna kogutakse raha koos riigiga. Pensionireform puudutab esimest sammast. Sinna töötamise ajal raha ei koguta. Kui inimene jääb pensionile, võetakse esimese samba raha sel ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust.

Just rahvaarvu vähenemises peitub üks põhjus, miks pensionireform ette võeti. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3.

"Nii, et see pensioniea sidumine oodatava elueaga - see puudutab siis neid inimesi, kes on sünniaastatega 1962 või hiljem sündinud, et nende pensioniiga kasvab siis koos oodatava eluea tõusuga, on väga levinud poliitika Euroopas," selgitas Leppik.

"Ma arvan, et mul on lihtsalt nii hea eriala, et seda mingis osas annab kindlasti üsna kõrge eani harrastada. Nii, et olen mõelnud küll, et mitte 63-aastaselt töötamist lõpetada," arvas dirigent Veronika Portsmuth.

Reformi teine põhjus on sissetulekute suur ebavõrdus, mis kandub pensionidesse ning kukutab ka tulevikus pensionäre vaesuspiirist allapoole. Seda tahetakse vältida vanaduspensioni valemit muutes.

Praegu koosneb esimese samba pension baasosast, mis on kõigile võrdne. Lisaks on seal staažiosa, mida arvestatakse kuni 1998. aasta lõpuni töötatud aastate eest ja hilisemat töötamist puudutav kindlustusosa, mis omakorda sõltub inimese töötasu suurusest.

"Kuni 31. detsembrini 1998 ei teadnud riik, kus te töötate ja palju te teenite. Alates 1. jaanuarist 1999, kui sotsiaalmaks muutus nö personaalseks - rahasummale kirjutati ka nimi juurde - sellest ajast on siis riigil teada, kes kui palju teenis," märkis riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

Reformi tulemusel hakkab esimene sammas neile, kes 2037. aastal esmakordselt tööturule sisenevad, nägema välja selline, et seal on lisaks pensioni baasosale ainult staažiosa. Plaan, mis on praegu veel paberil, hakkab päriselus puudutama neid, kes täna-homme sünnivad. Näiteks on võimalik, et nii hakatakse arvestama intervjueeritava, Veronika Portsmuthi alla kuu vanuse beebi esimest pensionisammast. Neile, kes juba töötavad, arvestatakse teenitud palka pensionivalemis ka edaspidi.

"Kuna mul endal on Rootsis sugulased, siis ma näen sealsete pensionäride elu ja kogu seda sotsiaalsüsteemi, mis toetavad ja ma arvan, et ka Eesti peaks sinnapoole püüdlema, et vanad inimesed saaksid väärikalt vananeda," arvas dirigent Portsmuth.

Tulevikupensionäre huvitab kõige rohkem see, et pensionileminek ei tõukaks neid vaesusse. Iga tulevikupensionär tahaks tegelikult elada sama hästi nagu eakaaslased näiteks Põhjamaades. Kuidas sinna jõuda?

"No meie kulutuste tasemes on väga suur erinevus lisaks sellele, et meie elatustasemetes on väga suur erinevus. Me ühtegi pidi ei ole tegelikult liikumas Soome pensionimudeli suunas ega Põhjamaade pensionimudelite suunas," rõhutas vanemteadur Leppik.

Leppik lisas, et reformiga liigub Eesti klassikalise liberaalse pensionipoliitika mudeli suunas, kus inimese enda vastutus pensionisüsteemis on väga suur. Nii on Suurbritannias, Hollandis ja Iirimaal, kus riiklikud pensionikulutused on 7-8 protsenti SKT-st, nagu ka Eestis.

"Ja nendes riikides on siis esimese pensionisamba põhifunktsioon, et tagada minimaalne kaitse, et tagada kaitse vaesuse eest. Ja sellele lisaks on siis erinevad turupõhised erapensionisüsteemid. Sisuliselt riik ka nendes riikides annab väga tugeva sõnumi - et riigi ülesanne on tagada ainult minimaalne kaitse," selgitas ta.

Kuidas siis ikkagi saada parem pensionipõli? Eiki Nestor pakub, et eeskuju võiks võtta Saksamaalt, kus keskmine pension moodustab keskmisest palgast 67 protsenti, erinevalt Eesti 40-st ning sotsiaalmaks on sealjuures madalam kui Eestis. Ta lisas, et Saksamaal annab esimene pensionisammas kogu pensionist vaid kolmandiku ning ülejäänu tuleb tööandja fondidest.

Lauri Leppik on aga tööandja pensioni suhtes skeptiline ja arvab, et Eestis see laialt levima ei hakkaks. "Eesti tööturg on paraku suhteliselt väike, enamus meie tööandjatest on väikese või keskmise suurusega, meil ei ole väga palju selliseid suuri korporatsioone, kes siis laiasid töötajate hulkasid hõlmaksid ja kindlustaksid ja väikeettevõtted paraku sageli seda tegema ei kipu," lausus ta.

Leppik ütles, et võimalik on teha ka tänasest erinev ideoloogiline valik ja näiteks tõsta pensionikulutuste tase seitsmelt protsendilt kümnele protsendile SKT-st. See oleks kolm protsenti madalam kui Soomes, kuid siis oleks Leppiku sõnul võimalik tagada nii minimaalne rahvapension kui ka pensione palga järgi diferentseerida.

Toimetaja: Laur Viirand



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: