Eelmisel nädalal kirjutasid meediaväljaanded sellest, et võimud on võtnud vahi alla FSB teabejulgeoleku keskuse ühe allüksuse juhi Sergei Mihhailov ja küberturvafirma Kaspersky Lab juhtivtöötaja, kunagise küberjulgeolekuametniku Ruslan Stojanovi. Nüüd teatavad mitmed allikad, sealhulgas ka võimuga lähedalt seotud uudisteagentuur Interfax, et Mihhailovi ja tema asetäitjat Dmitri Dokutšajevit süüdistatakse selles, et nad rikkusid oma vannet ning tegid koostööd CIA-ga.

FSB küberjulgeolekuametnikega seotud skandaal on asjatundjate sõnul lähedalt seotud USA süüdistusega, et Kreml organiseeris Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ajal küberrünnakuid.

Asjaolu, et FSB ametnike koostööst CIA-ga teatas ka Interfax, on märkimisväärne seetõttu, et sellise väite esitamiseks pidi olema ka võimude heakskiit. See ei tähenda samas, et tegu oleks ilmtingimata tõega.

Samuti pole selge, et kas Vene luureametnikke süüdistatakse otseselt CIA agendiks olemises või piirdutakse süüdistusega, mille kohaselt edastasid nad salajast informatsiooni läbi vahendajate.

Vene meedia teatel võeti Mihhailov kinni juba detsembris ning seda tehti kusjuures väga demonstratiivselt - FSB juhtkonna koosolekul pandi mehele kott pähe ning talutati riigireetmise süüdistuse saatel ruumist välja.

Tema asetäitja Dokutšajev aga olevat tuntud Vene häkker, kes kasutab ka hüüdnime Forb. Mees hakkas FSB heaks tööle mõned aastada tagasi, et vältida vangi minekut häkkimisega seotud kuritegude eest.

Interfaxi teatel on juhtumi raames vahi alla võetud kokku neli inimest ning kaheksa isikut olevat võetud luubi alla kui potentsiaalsed tunnistajad.

Mihhailovi ja Dokutšajevi vastu väidetataval esitatud riigireetmise süüdistus tähendab muuhulgas seda, et neid ootab ees kuni 20 aasta pikkune vanglakaristus ning et kohtuistungid saavad olema täiesti salajased.

FSB-st lekib viimasel ajal ebatavaliselt palju informatsiooni

Vahistamised ja süüdistused riigireetmises nii vähe aega pärast seda, kui USA luure süüdistas Vene häkkereid sekkumises presidendivalimiste protsessi, on tekitanud ilmselge küsimuse, kas kahe juhtumi vahel võib olla seos.

Näiteks ajalehele New York Times on nii praegused kui ka endised USA luureametnikud kinnitanud, et Venemaa seotust presidendivalimiste küberrrünnakutega aitas väga olulisel määral tuvastada just lihast ja luust allikatelt saadud luureinfo. Lisaks on juba varem väidetud, et USA valimistesse sekkumise operatsioon oli põhjuseks, mis Putini pikaaegne liitlane Sergei Ivanov presidendi administratsiooni ülema kohalt välja vahetati.

Samuti on väga kummaline see, kuivõrd palju on viimasel ajal olnud meedias FSB-st või muudest Vene ametkondadest lekkinud või lekitatud informatsiooni. Seda võib tõlgendada nii teadliku kampaaniaga, kuid välistatud pole ka võimalus, et Venemaa luureametkondade sees on omavahel rinda pistmas erinevad huvigrupid.

Suur osa lekkeid olevat seotud häkkerite rühmitusega Shaltai-Boltai, mille liider, endine ajakirjanik Vladimir Anikejev, olevat samuti hiljuti vahi alla võetud.

Ajaleht Guardian tuletab ka meelde seda, kuidas nende ajakirjanikud kohtusid 2014. aastal Saltai-Boltai esindajaga, kes väitis, et saab edastada andmeid ka pettunud luureametnikelt ning et rühmitusel olevat tuhandeid Kremli siseringi e-kirju ja nii palju informatsiooni, et selgeks saab ka "Putini viimaste aastate hommikusöögimenüü".

Samas usuvad mõned analüütikud, et Šaltai-Boltai näol on tegu Vene luure teadliku pettemanöövriga, et juhtida tähelepanu eemale mõnelt muult oluliselt teemalt - näiteks USA valimisi tabanud küberrünnakutelt.