Maavanemad tahavad tasuta ühistransporti juba maist ({{commentsTotal}})

{{1486021521000 | amCalendar}}

Kõigile Eesti inimestele tasuta sõiduõiguse maakonnaliinidel oleks võimalik käivitada hiljemalt käesoleva aasta 1. maist, leiavad maavanemad oma ühises ettepanekus majandusministrile.

Maavanemad saatsid oma ettepaneku pärast seda, kui minister Kadri Simson oli meedias väitnud, et tasuta ühistranspordi käivitamise peamisteks takistuseks on maavalitsuste soovimatus teemaga tegeleda.

"Kinnitame, et oleme valmis tasuta ühistranspordi käivitamise enda peale võtma, kui minister seda tegelikult soovib," sõnas koordineeriva maavalitsuse esindajana Põlva maavanem Igor Taro.

Seni on reisijatevedu maakondlikel liinidel korraldanud valdavalt maavalitsused ning neljas maakonnas ühistranspordikeskused. Kuigi ühistranspordikeskused ülejäänud maakondades on alles planeerimisjärgus ning valitsus näeb ette maavalitsuste kaotamise 1. jaanuarist 2018, pole see maavanemate kinnitusel takistuseks tasuta reisijateveo rakendamiseks juba sel aastal.

Maavanemate hinnangul tuleks sedavõrd prioriteetses küsimuses võtta aluseks laiapindne ühiskondlik huvi ja lahendada antud küsimus kiiremas korras.

Kuigi üleminek tasuta ühistranspordile kõigis maakondades nõuab teatavat tehnilist ettevalmistust, on maavanemad valmis enda poolt tegema kõik vajalikud korraldused, et käivitada tasuta reisijatevedu maakonnaliinidel hiljemalt 1. maist 2017.

Majandusminister Kadri Simson ütles ERR-i raadiouudistele, et uue aasta algusest planeeritud tasuta ühistransport kõigis Eesti maakondades jääb tulemata kuna ametist lahkuvad maavanemad ei ole kõige innukamad tasuta ühistranspordi ettevalmistamisel.

"Keegi ei süüdista maavanemaid. Lihtsalt on kokkulepe, et maavalitsused on oma aja ära elanud ning maavalitsused ja neis töötavad maavanemad lõpetavad oma töö 1. jaanuriast 2018. Järelikult ei saa me tugineda tulevase aasta ühistranspordi osas nende koostööle," rääkis Simson "Aktuaalsele kaamerale".

Samas ei kiirusta ministeerium ühes minema maavanemate ettepanekuga alustada tasuta transpordiga juba käesoleva aasta maist.

"Täna Eesti maakondades sõitvad bussid sõidavad kõik vastavalt riigihangete lepingutele, neid lepinguid on 55 ja neid ei ole võimalik üleöö muuta," ütles Simson.

Pärnu maavanema Kalev Kaljuste sõnul on võimalik piletihinnad tühistada üsna kiiresti ning korraldus ühistranspordi tasuta muutmiseks võtaks aega vaid ühe päeva.

Maavanemad tegid ka arvutuse, palju nad vajaks kogu Eesti peale täiendavat toetust, et tasuta transport 1. maist tõesti tagada. "Kogu Eesti peale on see suurusjärk 20 miljonit eurot," ütles Ida-Viru maavanem Andres Noormägi.

Maavanemad ütlevad, et sama suure summa on riik planeerinud järgmiseks aastaks, tagamaks tasuta ühistransport kogu Eestis.

"Riigi planeeritud järgmise aasta summa on ülioptimistlik ja see ei arvesta isegi selle võimalusega, kui sõitjate arv suureneb," kommenteeris Taro.

"Ma eeldan, et maavanemad ikka teavad, et see 21 miljonit, mis on sellel aastal, jääb ka järgmisel aastal ja lisandub veel 21. Järgmisel aastal on siis planeeritud topeltsumma," vastas Simson.

Minister lisas, et tasuta transport käivitub kindlasti uuel aastal, aga mitte 1. jaanuarist nagu algselt plaanis.

Simson: väide, et tasuta ühistransport läheb planeeritust kulukamaks, ei vasta tõele

Majandusminister Kadri Simson tervitas maavanemate initsiatiivi ning tema hinnangul on positiivne, et tasuta ühistransport on muutunud erakondasid ühendavaks teemaks.

Käesoleva aasta riigieelarves tasuta ühistranspordi jaoks aga veel vahendeid planeeritud ei ole.

"Tasuta maakonnasisene ühistransport on valitsuse prioriteetide hulgas ning tuleva aasta eelarves on selle jaoks vajalik raha kindlasti olemas. Selle nimel, et tasuta ühistransport 2018. aastal rakenduks, teevad hetkel tööd nii ministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui ka maanteeamet. Maavanemate avaldus annab nende tegevusele ainult indu juurde," rääkis Simson.

Tema sõnul tuleb tasuta ühistransport maakondades võimalikult tõhusalt rakendada ning sellega ei tohi tarbetult kiirustada. Ta selgitas, et eesmärk ei ole ainult liinide tasust priiks muutmine, vaid ka põhjalikum analüüsimine ning vajadusel tihendamine.

Juba täna maksab riik kaks kolmandikku bussiveole kuluvast summast ning edaspidi kavatsetakse katta ka viimane kolmandik, milleks on piletitulu osa. Piletitulu suurusjärk on tänavusel aastal hinnanguliselt 10,3 miljonit eurot, tasuta ühistranspordi rakendumiseks on aga ette nähtud täiendavad 21 miljonit eurot.

"Sellest summast piisab piletitulu katmiseks ning ka arendamiseks. Väide, et tänaste maakonnasiseste liinide tasust vabaks muutmine läheb planeeritust kulukamaks, ei vasta tõele. Kahjuks ei ole maavanemate väljapakutud ajakriteeriumid realistlikud, kuid muretsemiseks pole põhjust. Me lähme antud teemaga kindlasti edasi," sõnas Simson.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael, Mirjam Nutov



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: