Brüsseli Eesti esindushoone alumisel korrusel on õhus pahtlitolmu, sest Eestist kohale sõidutatud ehitajad pingutavad parasjagu selle nimel, et juulis, kui algab eesistumine, oleks seal võimalik korraldada nõupidamisi ja vastuvõtte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pidulik avamine peaks olema 3. mail, mil siin on planeeritud ka valitsuse visiit. Me oleme kümme aastat selles majas olnud. Eesistumine on algamas 1. juulist ja selge oli see, et vaja oli teha natuke remonti ja ka laiendada vastuvõtupindasid," selgitas eesistumise Brüsseli projektijuht Uku Särekanno.

Eesti esinduse sisehoovis on praeguseks soojustatud põrandad ja õige pea tekivad sinna kaks nõupidamisteruumi. Välja jääb veel väike terrass.

Kui varasematel aastatel on Eesti alalises esinduses olnud umbes 80 töökohta, siis eesistumiseks suurendati diplomaatide ja ametnike arv 210-ni. Diplomaadid, kes peavad poolaasta jooksul juhatama pea kaht tuhandet koosolekut, lippavad juba täna ühelt kohtumiselt teisele.

"Planeeringu mõttes on arvestatud kolm-neli inimest tuppa, kus varem oli üks või kaks inimest. Oleme küsinud mõned ruumid lisaks Justus Lipsiusesse, mis on Nõukogu peamaja, mis anti meile tasuta kasutamiseks. Arvestades lisaruumidega, mahume kenasti siia ära," rääkis Särekanno.

Nõukogu peahoonesse koliti energeetikaeskperdid. Võrreldes teiste Eesti ametnikega, tuleb energeetikutel päevas teha vähem samme, sest just selles majas toimub suure osa töögruppide koosistumistest.

Kolmas ehk eurokvartali kõige uuem hoone on see, kus Eesti valitsuse esindajad pikki tööpäevi veetma hakkavad