Esmaspäeval läbi teotusi karjuva rahvahulga kohtu ette tiritud süüdistatavad on tühine osa 43 tuhandest vahistatust, kes kõik seoses juulikuise riigipöördekatsega kohut ootavad.

Vangi pandi nii tegelikud islamivaimuliku Fethullah Güleni pooldajad, keda pole Türgis tõepoolest sugugi vähe, kui ka väidetavalt kõik, kes võimutäiust ihkavale presidendile lihtsalt ette jäid. Samas ei saa unustada, et riigipöörde vastu oli tõepoolest enamik Türgi poliitilisi jõude, ka need, kes muidu Erdogani silmaotsaski ei salli.

"Kõik selle riigi kodanikud tõusid seisma Türgi suveräänsuse eest. Ka opositsiooniparteid. Siin pole asi Erdogani isikus," kommenteeris võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) parlamendisaadik Nihat Öztürk.

Riigipöördekatse annab Erdoganile aga võimaluse korraldada aprillis referendum, mille abil tema võimuvolitusi ilmselt veelgi suurendatakse. Türgi võib taastada ka surmanuhtluse, et riigipöördes osalenuid oleks võimalik hukata. Erdogan saab surmanuhtluse taastamisel alati viidata rahva tahtele.

Avalikkuseni on aga jõudnud info, et osa täna kohtu ette astunuist kavatseb protsessi käigus tõestada, et nad ei ole gülenistid. Sündmuste selline areng valitsusele ja presidendile rõõmu ei tee. Siiski pole protsessi esialgu kinniseks kuulutatud.