Vitsur ideest sundüürnikele kahjud hüvitada: õilis, aga võimatu ülesanne ({{commentsTotal}})

{{1488364371000 | amCalendar}}
Heido Vitsur
Heido Vitsur Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Loomulikult tehti omandireformi käigus vigu, kuid möödunut ei saa muuta ja ratsionaalset lahendust leida pole võimalik, küll aga tekitaks katse sundüürnike kahjusid kindlaks teha ja hüvitada ühiskonnas juurde vihkamist ja paksu verd, ütles omandireformi ajal nii riigikogu kui valitsuse liige olnud majandusteadlane Heido Vitsur. Ka kunagine omandireformikomisjoni esimees Kaido Kama ja reformiminister Liia Hänni ei pea kahjude hüvitamist mõistlikuks ideeks.

Riigihalduse ministri eestvedamisel rahandusministeeriumis kokku pandud komisjon hakkab koostama seaduseelnõu omandireformi kahjude kindlaks tegemiseks. Komisjoni kuuluv Keskfraktsiooni liige Heimar Lenk ütles teisipäeval, et riik peaks reformi käigus kannatanud sundüürnike kaotused kompenseerima.

VII riigikogu liige olnud ja Tiit Vähi esimeses valitsuses 1992. aastal majandusministri ametit pidanud Vitsur rääkis ERRile, et suurte reformide käigus tehakse alati vigu, nii ka omandireformi puhul.

"Kui palju ja kui suured need vead olid, seda ma ei oska küll hinnata. Teine asi on see, et aeg ei ole kinolint, mida saab edasi-tagasi kerida. Paljud asjad, mis on läinud, on läinud jäädavalt ja muuta neid ei saa. Muidugi, omandireform oli katse tagasi kerida, aga see on näide selle kohta, et ei ole võimalik taastada endist seisu, ikkagi tekib vigu. /.../ Kui me tahame omandireformiga tehtud vigu parandama hakata, peame kümme korda kaaluma, et me ei teeks jälle sama palju või veel rohkem vigu, kui me tegime 1990ndate aastate esimesel poolel," sõnas ta.

Vitsuri hinnangul läksid toona paljud asjad ebaõiglaselt - oli neid, kes jäid ilma, ja neid, kes said kümne või isegi sajakordselt sellest, mis neil tegelikult oli, tagasi. Küll aga on kujutletamatu, kuidas kõiki kahjusid kindlaks teha.

"Me ei suuda niikuinii õiglust välja arvutada, see jääb vaieldavaks igas küsimuses, igas punktis," tõdes ta.

Endine poliitik märkis, et omandireformi otsast lõpuni analüüsides võib ette võtta ju ka erastamisväärtpaberid (EVP) ja eluruumide erastamise.

"Üks sai edastada ühe ruutmeetri suhteliselt odavat, alaväärtuslikku elamispinda, teine kesklinnas. Teame, millised on hinnavahed kesklinna ja äärelinna eluruumide vahel. Kas hakkame neid ka hüvitama, et need, kes said EVPde eest 10 korda rohkem, peavad nüüd tagasi maksma, ja need, kes said 10 või 20 korda vähem, peavad nüüd kompensatsiooni saama? See on ju ka omandireformi viga, kui nii võtta," tõi ta näite.

"Kuidagi tuli asi lahendada. Nii et kuigi olen algusest peale teadnud, et see läks väga lihtsustatud kujul, ma ei näinud paremat lahendust, sest kui ma oleks tahtnud põhjalikult teha, siis oleks võtnud see kohutavalt pikka aega. Ja teiseks, andmed ja arhiivid ei olnud mitte ühegi asja kohta täielikud. Midagi tuli teha," nentis Vitsur.

Seetõttu ei näe ta võimalust ratsionaalset lahendust leida, küll aga võiks katse seda teha tekitada palju tüli ja paksu verd. "Meil ei ole minu arust vihkamist juurde vaja. Nii nagu president ütles, et kurjust on niigi küllalt ja see toob ainult kurjust juurde, aga lahendust seal pole," nentis Vitsur.

Heimar Lengi idee kohta, et kui Eesti riigil ei ole ebaõigluse hüvitamiseks raha, tuleb see leida Euroopa Liidust, sõnas Vitsur, et Euroopa ei anna selleks iialgi raha, sest omandireformi ei teinud nemad, vaid meie ise.

Ta tõi välja ka probleemi, et hüvitamise korral peaks paika panema mingi ajamomendi, mis maksumuste määramisel aluseks võetaks, ning selle, mis oli inimese enda eksitus ja mis paratamatus. "Absoluutselt võimatu ülesanne. Õilis mingis mõttes, aga Eesti arengule ma mingit kasu sellest ei näe," sõnas majandusteadlane.

Kama: toimiva üürituru tingimustes on sundüürnikest rääkida absurdne ja ebainimlik

1990ndatel aktiivselt poliitikaelus osalenud ja omandireformikomisjoni esimees olnud Kaido Kama oli samuti arvamusel, et omandireformi ei oleks saanud teha viisil, millega oleks absoluutselt kõik rahul olnud.

"Kannatajaid oli mõlema poole peal. Nii tagastamisele kuuluva vara nõukogude-aegsete kasutajate hulgas kui ka õigusjärgsete omanike hulgas, kes ühel või teisel põhjusel oma vara tagasi ei saanud," märkis ta.

Kama lisas, et kui õigusjärgsete omanike võitlus oma õiguste eest on tänaseks ammu vaibunud ja unustatud, siis nn sundüürnike teemat on Keskerakond kunstlikult üleval hoidnud aastakümneid.

"Rääkida sundüürnikest ajal, kui meil on ammu olemas töötav üüriturg, on ühtpidi absurdne. Ning teisipidi ebainimlik just nende inimeste suhtes, kes 25 aastat tagasi toimunud murranguliste sündmuste ajal kannatada said," lausus ta.

Aastatel 1992–1995 omandireformi läbiviimise eest vastutanud minister, praegune presidendi nõunik Liia Hänni ei saanud aega pikemalt kommenteerida, kuna ei viibi Eestis, kuid ütles sundüürnikele hüvitise maksmise idee kohta, et ei näe võimalust ega ka õiguslikku alust, et riik endale nii suure kohustuse võtaks.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: