OECD hindas ülevaate raames nii Eesti keskkonnasektori üldist toimimist kui analüüsis horisontaalseid valdkondi nagu keskkonnakorraldus ja rohekasv. Fookusesse võeti jäätmemajanduse korraldus ja põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju. Analüüsi põhjal andis OECD soovitused, kuidas lähiaastatel valdkondi edasi arendada, teatas keskkonnaministeerium.

Eesti keskkonnaministeerium lisas, et riigikogusse on jõudnud soovituste täitmiseks olulised alusdokumendid – "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" ja "Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030", mille heakskiitmisel saab hakata tegelema konkreetsete meetmete rakendamisega energiamajanduses, transpordis, põllumajanduses, metsanduses ja maakasutuses." .

OECD hinnangul peaks Eesti muutma põlevkivi kaevandamise tootlikkuse ja keskkonnamõjuga seotud eesmärgid senisest ambitsioonikamaks.

"Pole mingit kahtlust, et see on meie keskkonnale suureks koormaks ja sellest tulenevalt oleme OECD riikide arvestuses suurima süsinikuintensiivsusega majandus. Tegemist on kompleksse teemaga, millega käivad kaasas ka laiemad majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, mistõttu peame tegutsema läbimõeldult, arvestades, et sellise mastaabiga muutused ei toimu üleöö. Aasta alguses jõustus uus maapõueseadus ning lisaks on valdkonna arengute suunamiseks koostatud "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" ja „Põlevkivi arengukava 2016-2030", mille põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Ülevaates tõstab OECD esile, et looduskaitsega seotud valdkondades on Eestil õnnestunud saavutada eesmärgid ennetähtaegselt.

Keskkonnahoidliku majanduskasvu valdkonnas soovitab OECD Eestil jätkata ökomaksureformiga ehk maksustada sissetulekute asemel varasemast suuremal määral tarbimist, loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist ning edendada ökoinnovatsiooni.

Keskkonda kahjustavate tegevuste õiglaseks maksustamiseks on keskkonnaministeerium alustanud keskkonnale olulist mõju omavate tegevuste tervikliku ja omavahel seostatud keskkonnamõju välja selgitamist. Projekti eesmärk on 2018. aasta keskpaigaks välja arvutada saastamise ja kaevandamise ühiskondliku kulu rahaline väärtus ehk väliskulu. Kui väliskulud on tuvastatud, on võimalik hinnata keskkonnakahjulike tegevuste maksukoormust ning vajadusel täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks soovitab OECD jäätmete põletamise maksustamist ja tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel. Eestis tuleb alates 2020. aastast ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest.