NATO pataljoni lahingugrupp liigub Eestisse

Järgmise kuue nädala jooksul liiguvad Eestisse NATO rahvusvahelise pataljoni lahingugrupi sõdurid, relvastus ja varustus.
Pataljoni lahingugrupi isikkoosseis saabub Eestisse lennukitega Ämari lennubaasi kaudu, tehnika jõuab Eestisse mööda maanteid või meritsi Paldiski sadama kaudu.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid mullu juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.
Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.
Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nemad panustavad lahingugruppi 800 kaitseväelasega soomusüksusega, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior ja tankid Challenger 2.
Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja soomukid.
Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel
NATO operatsioonil kuulus Eesti jalaväe-üksus Ühendkuningriigi brigaadi koosseisu tulises Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Eesti osales 2014. aastal koos Prantsusmaaga Kesk-Aafrika Vabariigis stabiliseerimisoperatsioonil, olles üks esimestest panustanud riikidest, koos osaleti ka Somaalia ranniku lähedal läbi viidud piraatlusvastasel operatsioonil ATALANTA.
Täna osaleb Eesti kahel Prantsusmaa jaoks olulisel operatsioonil – Malis ja Liibanonis.
Eesti ja Taani instruktorid õpetavad koos välja Iraagi julgeolekujõude. Taani on aastaid toetanud Eesti jalaväebrigaadi arendamist ja väljaõpet.
1990ndate ja 2000ndate algul osalesid Eesti kaitseväelased Bosnia-Hertsegoviinas ja Kosovos NATO operatsioonil Taani pataljoni koosseisus.
Toimetaja: Marek Kuul