Sel nädalal tegi president Kersti Kaljulaid koos kaaskonnaga riigivisiidi Soome. Visiidil ütles president välja ilusa mõtte, et kui paarikümne aasta eest oli põhiliseks Eestit ja Soomet ühendavaks teguriks keel ja kultuur, siis tänaseks oleme kasvanud niivõrd kokku, et keelest ja kultuurist on saanud ainus meid eristav osa.

Kultuur on lai mõiste ning sinna alla võib arvata nii inimeste vahelisi suhteid kujundavat komberuumi, ärikultuuri, kui ka poliitilist kultuuri ning riigi ja kodaniku suhteid kujundavaid alusväärtusi. Ning kindlasti on meil neis valdkondades märkimisväärseid erinevusi.

Soome on ikka veel heaoluriik, mille poliitilised prioriteedid Eestist erinevad. Soome asjaajamiskultuur on erinev, Eestiga võrreldes olevat see kokkupuutunute kinnitusel oluliselt bürokraatlikum ja paindumatum, ent seetõttu ka järjekindlam ja läbipaistvam. Samuti on Soome konsensuskultuur tugevam, mis ei ole lasknud teatud väärtusküsimusel – näiteks samasooliste paaride kooselust – paisuda selliseks üldrahvalikuks vastastikkuse hukkamõistu festivaliks nagu Eestis.

Eesti ja Soome on muutunud omamoodi ühtseks saatuskogukonnaks.

Lisaks keelele ja kultuurile saab erinevuste nimistusse täna veel ka lisada erineva elatusstandardi ning elukalliduse.

Ent on üsna selge, et mis tahes erinevusi me välja toome, Eesti ja Soome on muutunud omamoodi ühtseks saatuskogukonnaks. Läbi rände, majandussuhete, aga ka väikeriigi ülalpidamise vastutusrikka töö. Soomes elab püsivamalt ligi 70 000 eestlast, Eestis üle 7000 soomlase ning neile lisanduvad veel pidevad kahe riigi vahel pendeldajad.

Ühtmoodi tugevalt oleme me seotud nii väliskaubanduse, välisinvesteeringute kui ka hargmaiste ettevõtete võrgustiku kaudu. Ent meid ühendavad teisedki väljakutsed – näiteks kuidas teha oma huvid kuuldavaks Euroopa Liidu tasandil või ka kuidas paista silma globaalses konkurentsis; millist riiki jaksame oma väikeste rahvaarvude juures pidada ja kuidas tulla toime ääremaastumisega nii riigi sees kui ka globaalsel tasemel.

Niisiis on üksnes mõistlik, et Eesti ja Soome vahel ei valitse mitte üksnes traditsioonilised rahvusvahelised suhted, vaid me mõtleme ka üha enam, kuidas me saaksime ühiselt oma riike arendada ning hargmaiselt valitseda.

Täna on selles vallas kõige nähtavam areng koostöö X-tee platvormi ning e-riigi teenuste arendamisel. Selle tulemusel on võimalikuks saamas kiire ja mugav andmevahetus näiteks Eesti ja Soome maksuametite ja sotsiaalkindlustusametite vahel. See võimaldab paremini jälgida hargmaiste inimeste maksukäitumist ning kummastki riigist saadavaid sotsiaaltoetusi, ent muudab kindlasti mugavamaks ka inimeste suhtlemise mõlema riigi asutustega üldisemalt. Sel nädalal allkirjastati ka lepe uue ühise organisatsiooni loomiseks, mis hakkab X-tee arendustega tegelema.

X-tee ühised arendused oli ka üks koostöövaldkond, mille pakkus välja 2008. aastal valminud Jaakko Blombergi ja Gunnar Okki raport „Eesti ja Soome koostöö võimalused“. Raportis pakkusid autorid välja tervelt 55 erineva ambitsiooniga ideed 16 eri valdkonnas, kuidas Eesti ja Soome saaksid ühiselt oma asja ajada.

Seal oli näiteks mõtteid ühisest elektrivõrgu juhtimisest, ühisest tööturupoliitikast, ühisest kultuuriekspordist, Eesti ja Soome rahvusringhäälingute lähendamisest, aga ka näiteks raudteepraamide ühendusest, mis võimaldaks ühendada Soome Rail Balticuga, Soome lahe ülese ülikooli rajamisest ning Eestist ja Soomest kui ühtsest turismiobjektist, mida rahvusvaheliselt tutvustada.

Paistab, et aja ja teiste poliitiliste prioriteetide koostoimes on mitmetest valdkondadest õhin välja läinud, nagu ka Eesti ja Soome koostööraporti 5-aastase intervalliga koostamise tavast endast.

Valitsus tegi esitatud ettepanekutest oma valiku ning võib öelda, et programm hakkas juba väga lühikese perioodi jooksul vilja kandma – käivitusid mitmed koostööprojektid e-hariduse ja e-tervise valdkonnas, vastastikune digiallkirjade tunnustamine, Estlink 2, Tallinna ja Turu Euroopa kultuuripealinnade programmi ühine kajastamine, eestikeelne õpe Latokartano põhikoolis Helsingis, ja nii edasi.

Ent paistab, et aja ja teiste poliitiliste prioriteetide koostoimes on mitmetest valdkondadest õhin välja läinud. Nagu ka 5-aastase intervalliga raporti koostamise tavast endast.

Poliitikate rakendamise kõrval on aga kasulik aeg-ajalt läbi mõelda, kas see, mida tehakse, on piisav ja mõistlik ning kas on tekkinud uusi, seni katmata võimalusi. Just nii tagame, et säilib terviklik vaade ning et erinevate valdkondade lahendused teineteist võimendavad.

Järgmisel aastal möödub eelmise raporti valmimisest 10 aastat – ehk oleks käes paslik aeg ühistegevuste võimalused uuesti üle vaadata? Talsinki tunneli laadsest hüperprojektist olulisemgi on, et mõtleksime läbi, kuidas saame teineteist toetada targas ja vastutustundlikus riigipidamises, kuidas luua ühiselt parem elu- ja ärikeskkond ning kuidas paista koos kaugemale ka globaalsetele investoritele, talentidele ja turistidele.

Kõigis neis valdkondades on mõlemale riigile rohkem kasu koostööst kui konkurentsist.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.