Eesti vee-ettevõtjad viivad oma teadmised Nigeeriasse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Täna on rahvusvahelise veepäev. Sel puhul teatas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), et alustas MTÜ-ga Pan African Vision for the Environment (PAVE) projekti, mille eesmärk on töötada välja haridusprogramm, mis aitaks Nigeerial oma veega paremini majandada. Lähinädalail valmib eksperthinnang, mille tulemustest sõltub, kas projekti toetab ka välis- ja keskkonnaministeerium.

"Projekti eesmärk on muuta nigeerlaste suhtumist vee tarbimisse, õpetada vett säästlikumalt kasutama, vähendama reostust, propageerida veesüsteemide olulisust erinevate sihtgruppide seas, eriti aga koolides," selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. Peale selle näeb ta võimalust ka Eesti ettevõtetele ja IT-firmadele eksportida oma oskusteavet kõige kiiremini kasvava rahvastikuga piirkonda ning seeläbi arendada ka Eesti kui e-riigi kuvandit.

EVELi ekspertkogu saabus äsja Nigeeriast oma esimeselt missioonireisilt, millega koguti informatsiooni veetaristu olukorra, selle majandamise ja inimeste hoiakute kohta haridusprojekti suhtes. "Pilt, mis meile kohapeal avanes, on kahtlemata lootustandev – nii tahe kui füüsiline valmisolek projekti käimalükkamiseks on täna kõigil pooltel selgelt olemas," kinnitas missioonireisil osalenud EVEL ekspertgrupi liige, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja TTÜ doktorant Erki Lember.

Lember rääkis, et tehnoloogia, mida nad Lagoses, Uyos ja Abujas nägid, oli tegelikult täiesti läänelik, aga näha oli ka seda, et suur osa veetöötlemise etappidest ei olnud kordagi kasutusel olnud. "Opereerimiskulude tõttu on lihtsam see vesi otse lõpptarbijani suunata," selgitas Lember.

Eesti kaasabi on oodatud eelkõige haridusprogrammi ja metoodika väljatöötamisel, õpetajate leidmisel ja õppematerjalide ettevalmistamisel. Teavitustöös loodetakse kasutada võimalikult palju e-lahendusi – videoid, nutilahendusi, interaktiivset veebipõhist õpet, millega noorte tähelepanu köita.

Samuti rõhutas Lember, et koolitus peab olema laiem kui kõigest veemajandamine ja puudutama ka jäätmekäitlust ja kanalisatsiooni, mis arengumaades on omavahel väga põimunud. "Mentaliteet, et kõik käib aknast välja ja tänavale, on väga juurdunud. Veeprojekti mõte on, et ainus viis mentaliteeti muuta on kasvatada uus generatsioon. Hoiakute muutmine toimub läbi uue generatsiooni," selgitas ta.

EVELi projektijuht Vahur Värk, kes koos Lemberiga Nigeerias kohapeal käis, märkis, et koolituse väljatöötamise üks keerulisemaid ülesandeid on see, kuidas teha seda Nigeeria-keskselt. "Ehk sisuliselt, kui nad on selle puhta vee kätte saanud, kuidas õpetada neid seda pudelit avama."

Projekti kestvuseks prognoosib EVEL esilagu neli aastat ja selle kogumaksumus on umbes 500 000 eurot. Sellest 30 protsenti on lubanud katta kohalik MTÜ PAVE oma vahenditest, ülejäänu loodetakse Tarkmehe sõnul leida ministeeriumide ja sponsorite toel, välistatud ei ole ka välisabi kaasamine.

Kuigi Nigeeria ei ole välisministeeriumi prioriteet, on Tarkmees optimistlik, et sellest projektist võib saada edaspidise valdkondliku koostöö alus. Nigeerial võib olla probleeme, aga seal on inimesed, kes on valmis koostöös eestlaste ja teistega neile probleemidele lahendused leidma. "Kui Nigeerias on ühest küljest Boko Haram, siis teiselt poolt on sealt väga head ja lahked inimesed."

Nigeerias elab täna 182 miljonit elanikku, aastaks 2050 elab prognooside kohaselt riigis juba ligi 400 miljonit inimest. Seoses rahvastikuarvu kasvu, kliimamuutuste, linnastumise ja energia defitsiidiga on drastiliselt kasvanud vajadus riigi põhjaveevarusid kaitsta, kuid elanikkonna teadlikkus riskidest veemajanduse valdkonnas on madal.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: