"On tehtud erakonna allüksuste poolt ettepanekud, kas me oleksime nõus, ja pärast mõningaid arutelusid on seis niisugune, et Martin on meie erakonna linnapeakandidaat Tallinnas ja Mart on linnapeakandidaat oma sünnilinnas Pärnus," ütles EKRE esimees Mart Helme ERRi raadiouudistele.

Küsimusele, kas EKRE panustabki kohalikel valimistel ennekõike Tallinnale ja Pärnule, vastas Helme, et nii ei saa siiski öelda.

"Me ikkagi peame praegu üle Eesti väga tõsiseid läbirääkimisi väga paljude inimestega nii erakonnas kui erakonnast väljapool. On kohti, kus me läheme ka valimisliitudega välja, kus meil oma jõud välja ei kanna, aga kuskil suurusjärgus 35 omavalitsuses loodame, et saame kokku oma nimekirja," sõnas EKRE esimees.

Helme sõnul ei välista EKRE Tallinna puhul mingisuguseid koalitsioonivariante. Tema hinnangul on ilmne, et Tallinn on mingil määral Keskerakonna pikast võimust väsinud ja eestlaste hulgas on tekkinud tõrge, et nende esindatus oleks pealinnas justkui nõrgem kui vene elektoraadi esindatus.

"Ma ei välista seda, et siin võib tekkida eesti valijatele tuginevate erakondade koalitsioon, mis Keskerakonna kukutab," lisas ta.

Volikogu võttis vastu poliitilise avalduse

EKRE volikogu võttis vastu poliitilise avalduse, mille kohaselt ohustab kohtute omavoli Eesti demokraatiat.

"Kui kohtunikud sisuliselt ütlevad meile, et nemad võtavad ja hakkavad Eestis kehtima panema Rootsi seadusi, selle põhjendusega, et Eesti parlamendis on arutatud kooseluseadust, siis see on juriidiline aktivism, võimude lahususe printsiibi rikkumine, Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete rikkumine," põhjendas Martin Helme avalduse tegemist.

Volikogu hinnangul on Eesti demokraatiale ohtlikuks olukord, kus president ja riigikohtu esimees esitavad nõudlikus toonis pretensioone parlamendi tööle, et õigustada kohtute omavolitsemist. Sellega näitavad EKRE arvates mõlemad, et nad ei ole oma ülesannete kõrgusel põhiseaduse kaitsjatena.

"Oleme seisukohal, et „kohtute sõltumatuse“ nõudjad on kas meelega või võhiklikkusest valesti aru saanud selle mõiste sisust. Kohtu sõltumatuse nõue kujutab endast vajalikku kaitset täitevvõimu mõjutuste eest. Selle mõiste alla ei saa ega tohi mahutada osade kohtunike soovi olla sõltumatu seadusandja tahtest või ka avalikust kriitikast. Kohtu sõltumatus ei saa tähendada õigust rikkuda seadust," märgitakse avalduses.

Erakond ei ole rahul süsteemiga, mille järgi määrab president riigikohtu esimehe ettepanekul kohtunikud ametisse eluaegselt, sest nii on nende arvates tekkinud suletud tsunft, kus sõltumatuse asemel on kerge tekkima karistamatuse tunne. EKRE tahaks muuta kohtunike ja ka prokuröride ameti valitavaks ja tähtajaliseks.

"Kohtute seaduse muutmine nõuab riigikogus 51 häält ja osadel puhkudel ka põhiseaduse muutmist, nii et see on väga keeruline," vastas Helme küsimusele, kas nad plaanivad algatada seadusemuudatuse.

"Meie meelest on ülioluline algatada Eestis diskussiooni selle üle, mismoodi kohtunikud ikkagi ametisse saavad, kas nad peaksid olema eluaegsed ja mismoodi käib kohtunike distsiplineerimine," lisas ta.

"Praegu on ikkagi niimoodi, et kohtunikud, kes ei täida seadust, ei pea arvestama üldse mitte millegagi. See on tekitanud karistamatuse tunde, kohtunike võõrandumise ühiskonnast. Ja see on ka väga suur korruptsioonirisk. Nii et see aitaks ikkagi Eestit hoida võimalikult demokraatlikuna," sõnas ta.