Kohtunik Peter Kelly sõnul peab kõrgeim kohus jõudma mai lõpus seisukohale, kas Iiri Vabariigil on õigust menetleda juhtumit, millega Brexiti-vastase kampaania aktivistid loodavad lõpuks jõuda Euroopa Kohtuni (Euroopa Ühenduste Kohus ehk ECJ), vahendas Reuters.

Suurbritannia peaminister Theresa May käivitas eelmisel kuul Lissaboni lepingu 50. artikli ehk teavitas Brüsselit Suurbritannia soovist Euroopa Liidust lahkuda ning alustada kaks aastat kestvaid lahkumiskõnelusi.

Euroopa Parlament on teatanud, et Brexiti protsessi saab ka juriidiliselt tagasi pöörata ülejäänud EL-i liikmesriikide heakskiidul, kuid Briti valitsuse juristid on omakorda veendunud, et protsessi ei saa enam mingil kujul peatada.

Hagi Iiri kohtule esitas Brexiti-vastasest aktivistist Suurbritannia kodanik Jolyon Maugham, kes on ka ise jurist. Tema peamiseks lootuseks on, et kui Iiri kõrgeim kohus asja menetlusse võtab, suunatakse see peagi Euroopa Kohtule ning kogu teemat hakataks arutama juba EL-i tasandil.

Aktivistide sõnul valiti Iirimaa seetõttu, et hagi tuli esitada väljaspool Suurbritanniat, kuid samal ajal Euroopa Liidus, ning et Iirimaa õigussüsteem on Briti omaga väga sarnane.

Kaebuse põhiliseks sisuks on küsimus, kas Iirimaa oli kaasosaline EL-i lepingute rikkumises, kui Suurbritannia jäeti pärast eelmise aasta juunikuus toimunud rahvahääletust mõnedelt Euroopa Ülemkogu kohtumistelt eemale.

Iiri Vabariigi valitsust esindav jurist omakorda tõstatas esmaspäeval toimunud eelistungil mitmeid küsimusi, sealhulgas selle, kas Briti kodanikel on üldse õigus selliseid juriidilisi protsesse Iiri Vabariigis algatada.

Kui tema hagi edu ei saada, lubab Briti kodanikust jurist Maugham igal juhul edasi võidelda - näiteks võib ta esitada Dublinis apellatsiooni või alustada sama protsessi mõnes teises EL-i liikmesriigis.

Maugham märkis, et Brexiti puhul "kell tiksub ja süütenöör pole just eriti pikk".

"See oleks kohutav tragöödia demokraatia ja Ühendkuningriigi jaoks, kui britid peaksid enne kahe aasta möödumist soovima siiski EL-i edasi jääda ning nad ei saaks seda enam teha," selgitas ta ajakirjanikele.

"See hagi seisneb soovis pakkuda inimestele võimalust teiseks referendumiks, kui nad seda soovivad. Sobiv aeg seda küsida oleks järgmise aasta oktoober. Kui me saame otsuse juunis, siis on meil vastus juba tükk aega enne seda olemas," rõhutas Maugham.

Nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal on palju Brexiti-vastaseid, sest Suurbritannia lahkumise korral kardetakse saare suuremat lõhestumist, majanduslikke tagasilööke mälemal pool piiri ning ka vägivalla taaspuhkemist iiri rahvuslaste ning lojalistide vahel Põhja-Iirimaal.