Sinisalu: Eestis pole põhjust paanitseda, aga muret tuleb tunda ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul ei ole Eestis põhjust paanitseda seoses hiljutiste terrorirünnakutega meie lähiriikides, kuid muret tuleb siiski tunda, sest olukord võib muutuda.

Sinisalu rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Stockholmi terrorirünnaku järel on kaitsepolitseiametil veel vara õppetunde teha, kuna informatsiooni on vähe.

Samas saab tema kinnitusel teha mitu järeldust. "Selle põgusa informatsiooni alusel, mida oleme saanud nii oma vahetutelt kolleegidelt kui ka avalikkusest, saab järeldada seda, et kindlasti sellised inimesed, kellelt on ära võetud elamisluba või õigus seal riigis seaduslikult viibida ja nende suhtes on tehtud otsus, et nad peavad maalt lahkuma, tuleb võimalikult kiirelt ka ära toimetada, sest kibestumine, mis võib tekkida, võib käivitada kättemaksuahela. See on kindlasti esimene moment," selgitas ta.

"Teine moment, mis vajab pikemat analüüsi, kui rootslased on oma õppetunnid kokku võtnud ja neid meiega jaganud - mis ei tähenda muidugi, et me ei saaks eelnevalt oma kolleegidega PPA-st asju arutada -, on kindlasti mõttekoht seoses suuremate rahvaüritustega, mis Eestis ees seisavad. Need on spordiüritused, kultuuriüritused, kus on suurem rahvamass ja kus on teatud põhjustel võimalik juurdepääs veokitel - kõige elementaarsem asi. Kindlasti see on mõttekoht ja selliste analüüsidega on tegeletud juba varem ja nendega tegeletakse nüüd seda enam. Kindlasit koostöö on selline asi, mis aitab selliseid asju vältida," lisas ta.

Samuti tõi Sinisalu välja õppetunni seoses sellega, kuidas Rootsi ühiskond juhtunule reageeris. "Paistab, et väga rahulikult, ei ole olnud hüsteeriat ega paanikat. Jah, loomulikult, vahetult sündmuste ajal, aga just reageerimine, kuidas kõik pärast toimus, kuidas inimesed üksteist aitasid, suhtusid rahulikult ja pole tulnud suurt süüdistustelainet, miks politsei pole teinud seda, teist ja kolmandat. Kindlasti seda kõike seal analüüsitakse, aga esmalt ikkagi reageeriti sellele sündmusele, kuidas aidata kannatanuid ja kuidas olukorrast välja tulla," rääkis kapo peadirektor.

"Aga praktiline pool - meetodid, taktika, küsimused -, mis on vaja meil ja meie kolleegidel läbi arutada, võtab veel natuke aega," märkis ta.

Sinisalu kinnitas, et Eestis teeb kaitsepolitseiamet kõik endast sõltuva, et niisuguseid rünnakuid vältida. Vahetu töö, mis toimub siis, kui terroriakt on toime pandud, on aga juba teine lugu ning sellega on aastaid vaeva näinud nii siseministeerium, välisministeerim kui ka erinevad allüksused - päästeamet, PPA, kaitsepolitseiamet.

"Kõigil on oma kindel roll ja paljud stsenaariumid on ka läbi mängitud, kas siis virtuaalselt või praktiliselt," ütles ta.

Sinisalu sõnul võib praegu öelda, et Eestis põhjust paanikaks või närvilisuseks pole. Samas peab tema hinnangul muret ikkagi tundma.

"See on juba meie vahetu kohustus, kuidas suudame selliseid asju ennetada. /.../ Üldiselt praegu on olukord suhteliselt rahulik, aga see ei tähenda kunagi seda, et homme ei või see olukord muutuda, sest Schengeni sees inimeste liikumine on väga intensiivne ja need tuhanded inimesed, kes päeva jooksul Tallinna sadamast või lennujaamast läbi käivad, busside, rongide, autodega reisivad, on päris suur arv," rääkis ta.

"Ja kui Eestisse suundub väljastpoolt potentsiaalne terrorist, kelle kohta partneritel pole infot ja meil pole infot, ja ta on otsustanud üksi mingi sihikindla terroriakti toime panna, siis siin on ka vaja kõvasti õnne, et seda ennetada," lisas Sinisalu.

Toimetaja: Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: