Rootsi piiripolitseil pole tuhandete väljasaadetavate kohta andmebaasi ({{commentsTotal}})

Rootsi politseinikud ja varjupaigataotlejad Malmö rongijaamas 2015. aastal.
Rootsi politseinikud ja varjupaigataotlejad Malmö rongijaamas 2015. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajalehe Aftonbladet andmetel on Rootsi piiripolitsei menetluses tuhandeid väljasaatmisotsuseid, kuid kõik need on paberkujul. Mingit ühtset digitaalset süsteemi, kus oleks kirjas kõik 18 000 täideviimist ootavat riigist välja saatmise otsust, seega ei ole.

Politsei võimekus soovimatuid isikuid riigist välja saata on võetud Rootsis - taas - tähelepanu alla seetõttu, et Stockholmi terrorirünnakus kahtlustatava Usbekistani kodanikust tadžiki Rahmat Akilovi suhtes oli samuti langetatud elamisloa andmisest keeldumise otsus, vahendas Yle.

Meest polnud politsei suutnud endiselt riigist välja saata ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks temale on samal põhjusel tagaotsitavad veel 12 500 isikut, kelle suhtes on võimud langetanud kas varjupaigast või muul põhjusel elamisloa andmisest keeldumise otsuse.

Piiripolitsei juhi Patrik Engströmi hinnangul peidab end praegu Rootsis umbes 10 000 keelduva varjupaigaotsuse saanud inimest. Ta ei osanud öelda, kui suurt hulka nendest inimestest on politsei üritanud ka reaalselt üles leida.

"Meil ei ole sellist andmebaasi. Meil ei ole digitaalset süsteemi, kuhu juhtumid oleks kirja pandud. Me menetleme kõiki 18 000 juhtumit paberdokumentidel," nentis Engström.

Küsimusele, kuidas politsei siis suudab üldse hinnata, millised juhtumid on kõige kiireloomulised, vastas Engström, et neil ei piisavalt IT-tuge juhtumite prioriteetsuse hindamiseks.

Rootsi piiripolitseis töötab umbes 12 000 inimest, tagaotsitavaks kuulutatud väljasaadetavate nagu Rahmat Akilov otsimisega tegeleb umbes 200 politseinikku. "Meid peaks olema tõenäoliselt kaks korda rohkem, et võiksime täielikult oma ülesannet täita," leidis Engström.

Piiripolitsei juht soovib praegu, et neile antaks ka juurde volitusi välismaalaste siseriiklikuks kontrollimiseks, samuti oleks vaja langetada lävendit, mille alusel isikut kontrollima hakatakse.

Samal ajal on teada, et migratsiooniamet on teinud 1600 varjupaigataotlejate kohta avalduse kaitsepolitseile (Säpo), sest on kartnud, et nimetatud isikud võivad olla julgeolekule ohuks ning neid tuleks seetõttu kontrollida. Säpo on jõudnud järeldusele, et 130 nendest inimestest on ka tegelikult olnud julgeolekuohuks.

Piiripolitsei toetamist ja tõhustamist on viimasel ajal - ehk pärast Stockholmi terrorirünnakut - asunud agaralt toetama ka poliitikud. Samuti tahavad poliitikud luua rohkem keskusi, kuhu paigutada keelduva varjupaigaotsuse saanud väljasaadetavaid.

Väljasaatmisjuhtumite arv peaks lähiajal Rootsis tõusma, samas on tõusuteel ka "põranda alla" kaduvate väljasaadetavate arv. Migratsiooniamet on näiteks prognoosinud, et keelduva varjupaigaotsuse saanud isikutest on aastaks 2019 "ära kadunud" lausa 46 000 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: