Tartu botaanikaaias pandi tülikas umbrohi taldrikule ({{commentsTotal}})

Tartu botaanikaaias avatud näitusel on väljas 24 muidu umbrohuna tuntud taime, mis tegelikult kõlbavad süüa ja millest saab teha erinevaid roogi, isegi leiba ja veini.

Eestis on kokku ligi 200 sellist taime, mida paljud umbrohuks peavad, aga mida tegelikult vabalt suhu pista võib, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eestis on aegade jooksul maarahvas teadnud küllalt palju toidutaimi, mida nad on varakevadeti kasutanud sellepärast, et talveks varutud toit oli kevadeks otsa saanud ja külm talv tekitas ka vitamiinipuuduse. Seetõttu mindi kevadel loodusesse ja korjati päris mitmeid taimi," selgitas Tartu botaanikaaia aednik Kristine Fenske.

Lisaks laialt tuntud naadile ja nõgesele sobivad söömiseks ka näiteks merikapsas, nurmenukk ja paiseleht.

"Väga tore taim või maitsev taim on põdrakanep. Seda võib lausa kutsuda nii-öelda vaese mehe spargliks. Seda tuleb korjata ikkagi varakevadel, kui esimesed võrsed oma nina on välja pistnud. Seda on võimalik hautada ja see on tõesti maitsev," rääkis Fenske.

Kui nii mõnegi umbrohu, näiteks naadi võib suhu pista roheliselt ja otse aiast, siis näiteks nõgese söögikõlbulikuks muutmine nõuab veidi rohkem vaeva.

Botaanikaaias avatud näitusel on selle tarvis ka retseptid välja pandud. "Umbrohutoitudest saab näiteks hommikuks võileiva kokku, kui panna sinna nõgesest tehtud leiba, nõgesejuustu ja karulauguvõid, peale võib raputada värsket naati, mis on hea maitsetaime maitsega," rääkis "Aktuaalse kaamera" reporter Heleri All.

Näitus, mis õpetab, kuidas umbrohi taldrikule sobib, jääb avatuks mai lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: