2013. aastal euroskeptiliselt platvormilt lähtunud AfD on alates 2015. aastast võidelnud kantsler Angela Merkeli otsuse vastu lubada riiki üle miljoni asüülitaotleja.

Sisserändajate arvu langedes on aga erakonna positsioon kõikuma löönud ning kõik Saksa peavooluparteid on välistanud temaga koostöö, kui ta peaks septembrivalimistel viie protsendi künnise ületama ja parlamenti pääsema. Lisaks räsib parteid sisevõitlus.

Konflikt erakonna paremradikaalide ja populistide vahel jõudis kulminatsioonini Kölnis peetud parteikongressil, kus delegaadid lükkasid tagasid erakonna kaasesimehe Frauke Petry katse muuta AfD programm mõõdukamaks.

Päevaleht Bild nimetas delegaatide otsust Petry muudatusettepanekuid isegi mitte arutusele võtta "hävitavaks hoobiks" 41-aastasele endisele keemikule, kes ootab viiendat last.

Kongressi saatsid vasakpoolsete meelavaldused, mille turvamiseks olid tänavatele saadetud 4000 politseinikku. Kölni oodati ühtekokku 50 000 meeleavaldajat. Protestidega kaasnenud kähmlustes sai viga kaks inimest.

Petry ütles kongressil peetud kõnes, et AfD-l on endiselt võimalik muutuda järgmistel üldvalimistel nelja aasta pärast Saksamaa juhtivaks erakonnaks, kui nad pehmendavad oma sõnumi äärmuslikke külgi.

AfD liikmed peavad otsustama, "kas ja kuidas saaks AfD muutuda reaalseks pretendendiks valimisvõidule 2021. aastaks, et me ei jätaks valitsemist igaveseks peavooluparteidele", sõnas ta.

Kolmapäeval teatas Petry ootamatult, et ei ole sügisestel parlamendivalimistel AfD esinumber. Teadaanne mõjus erakonna eri leeride vahel lõõmavale konfliktile õli tulle valavalt.

Petry peamine rivaal, 76-aastane Alexander Gauland kutsus kongressi delegaate rivaali reaalpoliitilist algatust tagasi lükkama, nimetades seda lõhestavaks.

Saksamaa 16 liidumaast 11-s esindatud AfD tahab kongressil kokku leppida valimisprogrammis, millega 24. septembri valimistel esmakordselt liiduparlamenti pääseda.

Programm, mis saab kongressil ilmselt delegaatide heakskiidu, hõlmab üleskutseid peatada juba Saksamaale jõudnud põgenikele perede taasühinemise õiguse andmine, "tõsistes kuritegudes" süüdimõistetud immigrantidelt Saksa passide äravõtmine ja islami kuulutamine kokkusobimatuks Saksa kultuuriga.