"Välisilm": Põhja-Koreas toimuv võib lõppeda "Korea kevadega" ({{commentsTotal}})

Põhja-Koreast on tulnud viimasel ajal igasuguseid ähvardusi juba praktiliselt iga päev, aga pole päris võimatu, et riigis endas toimuvad protsessid võivad ühel päeval viia "Korea kevadeni", vahendas "Välisilm".

Põhja-Korea riiklik telekanal saatis pühapäeval maailmale fotod, mis erinevad märkimisväärselt tavapärastest - riigipea Kim Jong-un ei jälgigi neil raketikatsetust ega juhata paraadi, vaid on külas seafarmis. Samas pole tegemist niisama seafarmiga, vaid see on Põhja-Korea õhujõudude seafarm. Riigitelevisiooni teatel käis Kim uurimas, kas pilootidel saavad kõhud ikka täis.

Samal ajal teatas riigitelevisioon ka seda, et Pyongyang on vamis vastulööki andma mistahes USA agressioonile.

"Nüüd, mil me omame võimsat tuumarelva, et kaitsta end USA tuumaohu eest, vastame me igasuguse kõhkluseta täiemõõdulise sõjaga ja tuumalöögile oma tuumalöögiga ja meid ootab võit selles võitluses Ameerika Ühendriikidega," kõneles uudistediktor.

See kõik toimus laupäeval. Pühapäeval lubas Põhja-Korea visata tuumapommi Austraaliale, kui viimane ei lõpeta USA sabas sörkimist, sest ajal, mil Kim Jong-un õhujõudude söögilauda inspekteeris, külastas Austraaliat USA asepresident Mike Pence, kes lubas, et liitlasi hätta ei jäeta.

"Ja me oleme läbi viinud ja viime ka tulevikus läbi ühiseid sõjaväeõppusi, et olla kindlad oma valmisolekus. Talismanist Saabel toimub selle aasta lõpus. Üheskoos jätkavad meie rahvad nende reeglite elushoidmist, mis tuginevad rahule ja õitsengule Aasia ning Vaikse ookeani piirkonnas. Lõuna-Hiina merel ja kogu regioonis kaitseme põhiõigusi sõita merd ja lennata lennukiga. Ameerika Ühendriigid koos Austraaliaga kindlustavad seadusliku kaubavahetuse toimimise ja edendavad rahumeelset dialoogi igal teemal, mis seda piirkonda või kogu maailma muretsema paneb," rääkis Pence.

Austraalia oli USA asepresidendile tema kümnepäevase Aasia ringreisi viimane sihtpunkt Lõuna-Korea, Jaapani ja Indoneesia järel.

Regioon on Põhja-Korea edukate relvakatsetuste pärast selgelt närvis. Samas lisab õli tulle USA presidendi Donald Trumpi enda üpriski etteaimamatu käitumine. Seda näitab kas või emapommi heitmine Afganistani ISIS-e võitlejate koobastele ajal, mil Valget Maja külastas Hiina president Xi Jinping.

Analüütikute väitel andis emapomm eelkõige sõnumi Põhja-Koreale ja selles mõttes ka Pekingile, et just viimane on õigupoolest esimene, kes Pyongyangi korrale saab kutsuda, sest Hiinaga on seotud suurem osa Põhja-Korea majandusest.

"See on hinnanguliselt 80 ja rohkem protsenti. Selles mõttes on võimalik päevapealt see juhe välja tõmmata, kui Hiina seda ka tahaks," arvas Põhja-Korea asjatundja Erki Loigom.

Aastakümneid on Hiina täitnud Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone valikuliselt või üldse mitte. Pealtnäha ei osteta Pyongyangilt sütt, kuid tegelikult on seda soetatud rekordkogustes.

"Laevade jälgimissüsteemid näitavad, kuidas Põhja-Korea söeterminalides on kinnised kaubalaevad, mis kulgevad Hiina kaugematesse sadamatesse, kus on samuti söeterminalid olemas. See kõik jätkub. Kütteõlid voolavad jätkuvalt Hiinasse ja Põhja-Korea rahapesu on kulgenud läbi Hiina panga, Delta Asia Financial Group'i. See pandi paugupealt kinni, kuid täna tegelevad sama asjaga kümned teised Hiina pangad väiksemas mahus," selgitas Loigom.

Tema ei usu, et Hiina Põhja-Koread kardab. "Võib-olla nende ainus mure on Kim Jong-uni tahtmatus alluda Pekingi diktaadile. Tema isa allus, tema vanaisa allus. Nüüd me lausa näeme, kuidas Kim Jong-un on asunud hävitama oma sugulasi ja need sugulased on ühel või teisel moel seotud Hiinaga või Hiina majandusimega," rääkis Loigom.

Samas on ka Põhja-Koreas sees toimumas protsessid, mis võivad ühel päeval lõppeda "Korea kevadega".

"Sinna ilmusid sisse esimesed turumajanduse ilmingud. 1998. aastal, kui näljahäda hakkas lõppema, siis piltlikult ühe tänava otsas veeti nälga surnud inimeste laipu ja teises tänava otsas müüdi mandariine ja banaane, mida ei olnud kunagi Põhja-Koreas olnud," kirjeldas Loigom.

"Samamoodi tuleks jätkata pehme majanduse surumisega. Ka hiinlastele tuleb anda selles mõttes leevendust, et las nad vaatavad seda Põhja-Koread kui Kirde-Hiina provintsi. Protsessid on nii pöördumatult seal alanud, et Hiinal võib olla hirm vastupidises arengus, et Põhja-Koreas tekib ühel päeval kriitiline mass selliseid inimesi, kes täis kõhuga hakkavad mõtlema mingisuguse revolutsiooni ja "Korea kevade" peale," arutles ta.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: